Uus lehekülg: PRANTSUSMAA MUUSIKA Prantsuse muusika ajalugu ulatub kaugsse keskaega, kui ilmalikke muusikatraditsioone kandsid rändlaulikud ehk žonglöörid.Prantsusmaal oli 11. sajandil kaks pe...
Prantsuse muusika ajalugu ulatub kaugssekaugesse keskaega, kui ilmalikke muusikatraditsioone kandsid rändlaulikud ehk žonglöörid.Prantsusmaal oli 11. sajandil kaks peamist piirkonda, kus kujunesid keskaja rahvamuusikatraditsioonid-Põhja-Prantsusmaalt Bretagne`ist sai alguse trubaduuride, Lõuna-Prantsusmaalt Provence`ist analoogne truvääride muusikakultuur.Mõlemad olid rüütlilaulikud,erinevused olid peamiselt keelelised.Rüütlilaulikud eelistasid tundelist armastuslüürikat.Armastuslaulude kõrval esitasid trubaduurid ja truväärid ka mitmesuguseid jutustava sisuga ballaade.Trubaduuridja truvääri muusika lähtus laulu aluseks oleva luule värsi mõõtukust ning seetõttu jäigi mitmeteks sajanditeks laulu rütmi määrajaks.Prantsusmaa oli Euroopa varase mitmehäälse muusika vormide väljakujundaja – esimesed meile tuntud mitmehäälse muusika autorid olid Pariisis Notre-Dame`i koolkonna heliloojad.Keskajal olid Euroopas,sealhulgas ka Prantsusmaal kõige levinumad muusika instrumendid fiidel,šalmei ning sister.Fiidel oli tänapäevase viiuli 2-6 keelega eelkäija.Rohuhuulikuga puhkpillist šalmeist, arenesid hiljem välja oboe ja klarnet,sister oli kitarrilaadne keelpill.Tuntud olid keskajal ka Araabiast Hispaania kaudu Euroopasse jõudnud harf ning orel, mille erikujud(lüüra,vesiorel)olid tuttavd juba roomlastele ja egiptlastele.Prantsusmaaga seonduvad kaks žanrimõistet-nendeks on šansoon ja ballett.Trubaduuride esitatud šansoon oli ühehäälne,renessansiajastul(15.-16. saj.)muutus see juba mitmehäälseks.19.sajandil kujunes šansoon valdavalt kergesisuliseks soololauluks.Meie sajandi tuntumad šansoonilauljad on Yves Montand,Charles Aznavour,Edith Piaf,Mireeille Mathieu,Juliette Greco jt.Prantsusmaa on kodumaaks ka klassikalisele balletile, mille eelkäijaiks said sealsed õukonnatantsud.Neist kaks kõide tuntumat olid menuett ja gavott.Menueti hiilgeaeg oligi 17.-18.sajand.See tants on ¾ taktimõõdus,mõõduka tempoga ja kolmeoslises ABA-vormis.Eriti hästi väljendas manuett rokokooajastu graatsilist ja nõtket tantsukultuuri.Samal ajal menuetiga kujunes õukonnatantsuks gavott, mis oli algselt rahvatants.Gavott on 4/4 või 2/2 taktimõõdus, tantsule on iseloomulik kahe veeradnoodiga eeltakt.Koos klassikalise balletiga kujunes Prantsusmaal 17. sajandil välja ka klassikaline ooper.Mõlema žanri tekkimiselsai määravaks itaalia päritoluga helilooja Jean-Baptiste Lully(1632-1687) tegevuses.18.sajandil sa Prantsusmaal populoorseks klavessiinimuusika,eeskätt Francois.Couperini(1668-1733) ja Jean-Philippe Rameau (1683-1764) loomingu kaudu.Prantsusmaa on opereti sünnimaa.19.sajandil keskel alustas oma tegevust Jacques Ofenbach(1819-1880), kes jõudis luua umes 100 operetti.Sama sajandi lõpul kujunes maailmakunstis ja muusikas välja uus suund-impressionism, mille kõige väljapaistvamad esindajad muusikas on Claude Debussy(1862-1918) ning Maurice Ravel (1875-1937)Muusikas tähendab impressionism eelkõige kõlavärvide tuginevat suunda.
