Redaktsioon: 20. november 2007, kell 00:56 redigeeri Kruusamägi (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 74 951 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 21. november 2007, kell 11:38 redigeeri eemalda Metsavend (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 127 285 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: {{See artikkel\| on keraamikatehnikast. Asumi kohta vaata [[Raku (asum)]] ja järve kohta [[Raku järv]].}} [[Pilt:Western-raku-vase.jpg\|thumb\|250px\|Läänepäraselt teostatud ~~rakupõletus~~''raku''-põletus]] '''''Raku''''' ehk ''rakuyaki'' on [[Jaapan]]is [[17. sajand]]il väljakujunenud [[madalkuumuskeraamika]] põletusviis. Samuti kannavad nimetust '''raku''' ~~rakupõletuse~~''raku''-põletuse läbiteinud tooted, mida Jaapanis kasutatakse [[teetseremoonia]]tel. == Ajalugu == Tänu [[zen-budism]]ile levisid Jaapanis laialdaselt teetseremooniad. Nendeks tseremooniateks oli aga vaja nõusid ja tellimusi esitati ka [[Kyōto]] keraamikule [[Chōjiro Raku\|Chōjiro]]le (長次郎) ([[1516]]–[[1592]]), kes olevat olnud Jaapani teemeistri [[Sen no Rikyū]] (千利休; [[1522]]–[[1591]]) eeskoste all. [[Müüt\|Müüdi]] kohaselt olevat pärast Chōjiro surma [[daimjo]] [[Toyotomi Hideyoshi]] (豊臣秀吉; [[1536]]/[[1537\|37]]–[[1598]]) kinkinud tema adopteeritud pojale Jokeile kuldse pitsati, millel asetses sümbol "raku" (樂). Keraamikatehnika ja nimi "''raku''" pärandusid pärast seda perekonnas põlvest põlve edasi kui [[18. sajand]]il ilmus raku-tehnikat käsitlev õpetus ja paljud Jaapani keraamikud asutasid Kyōto lähedusse mitmeid keraamikatöökodasid selle tehnikaga tegelemiseks. [[1925]]. aastal tutvustas [[Euroopa]]s ''raku''-tehnikat inglise keraamik [[Bernard Leach]] ([[1887]]–[[1979]]), kes oli Jaapanis seda tehnikat lähemalt tundma õppinud. Väljaspool Jaapanit saavutas ''raku'' [[20. sajand]]i teisel poolel lausa erakordse populaarsuse, olemata sellest, et arenes täiesti teises suunas. Võrreldes kodumaa loodusliku, [[minimalism\|minimalistliku]] ja tarbelise funktsiooniga, muutus läänes tähtsaks värvide mäng ja vormikäsitlus ning tarbelisus suures osas välistati. == Tehnika == [[Pilt:Raku-pottery-kiln.jpg\|thumb\|~~Rakupõletus~~''Raku''-põletus]] Eristatakse kahte rakutehnikas valmistatud teejoomisnõude tüüpi: '''Punane ''raku''''' – valmistatud punasest [[savi]]st ja põletatud madalamal [[temperatuur]]il (umbes 900[[°C]]). Kaetud läbipaistva [[pliiglasuur]]iga. '''Must ''raku''''' – glasuuri põhimaterjaliks kasutatakse musta kivimit, mis on saadud [[Kyōto saar]]elt, [[kamo jõgi\|Kamo jõe]] [[jõesäng\|sängist]]. Mustaks põlev [[glasuur]] kobrutab kergelt. põletus toimub kõrgemal temperatuuril, kui punase raku puhul. Mõlemal juhul toimub varem [[eelpõletus]] 900°C juures. [[Glasuurpõletus]]e jaoks kaetakse nõud paksu glasuurikihiga, misjärel nad ahjul täielikult kuivatatakse. Seejärel asetatakse [[pihid\|pihtide]] abil esemed juba põletustemperatuuri saavutanud ahju, mis töötab tavaliselt puidu või gaasi küttel. Kui glasuur sulama hakkab ja sulamisel tekkinud mullid on tasandunud, võetakse esemed tangide abil välja. [[Pilt:Flamingpots.jpg\|thumb\|left\|~~Rakupõletus~~''Raku''-põletus]] Edasi on kaks võimalust: *'''jaapanipäraselt''' – ese asetatakse jahtuma, kuni tuleb välja glasuuri põhivärvus. Seejärel kastetakse ese külma vette, tänu millele glasuur praguneb ja tekib [[kraklee\|krakleevõrgustik]]. 39. rida: == Valmisesemed == [[Pilt:Black Raku Tea Bowl.jpg\|thumb\|''Raku''-tehnikas teenõu Jaapanist<br>[[16. sajand]]<br>[[Tokyo rahvusmuuseum]]]] ''Raku''-tehnikas valmistatud esemete miinuseks on haprus ja vähene mehhaaniline vastupidavus, kuid esemete ehe väljanägemine on muutnud raku-tehnika väga populaarseks. == Vaata ka ==

Raku: erinevus redaktsioonide vahel