Adramaa: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Akra (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Akra (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
1. rida:
'''Adramaa''' oli [[12. sajand|12.]] – [[13. sajand]]i mõistes [[talu]], mille [[põld]]u hariti ühe [[adrarakend]]iga. Olemas oli ka nõndanimetatud "suuradramaid", mille põldu hariti mitme rakendigahobu- või härja[[rakend]]iga.
{{ToimetaAeg|kuu=august|aasta=2006}}
 
'''Adramaa''' oli [[12. sajand|12.]] – [[13. sajand]]i mõistes [[talu]], mille [[põld]]u hariti ühe [[adrarakend]]iga. Olemas oli ka nõndanimetatud "suuradramaid", mille põldu hariti mitme rakendiga.
 
Pinnamõõtühikuks hakkas adramaa kujunema 13. sajandi teisel poolel, kui adramaa suurust hinnati külvatud vilja pinna järgi ja revisionide märkmetesse adramaade (põllumaa) kohta ilmusid murdosad. [[15. sajand]]ist ilmus kirjetesse ka ruutmõõdus adramaa (ruutadramaa).
 
Alates [[16. sajand]]ist oli kasutusel järgmisedjärgmise adramaasuurusega mõõdudadramaad:
*'''põline taluadramaa''' – 24 - 36 [[riia vakamaa]]d, mis oli võrdne 8 - 12 [[hektar]]i põllumaaga;
* ''suuradramaa'' – 72 – 90 riia vakamaad, sellis mõõtühikut kasutati [[Lääne-Eesti]]s;
11. rida ⟶ 9. rida:
* ''saksa adramaa'' – 60 vakamaad.
 
Adramaade revisjon ehk '''[[adramaarevisjon]]''' toimus esmakordselt aastal [[1582]]. [[Liivimaa]]l ja [[1586]] [[Eestimaa]]l. Adramaarevisjoni alusel kehtestati maksud taludele maksud.
Kirjapandud adramaade ([[põllumaa]]) hulgast talus sõltus, kui palju küla ühismaast ([[heinamaa]], [[karjamaa]] jms) sai talu (maksuvabalt) lisaks maksustatavale taluosale kasutada.
 
[[1688]]. aastal loeti Liivimaal revisjoniadramaa mõõtühikuks selline hulk põllumaad, mis andis 60 [[Taaler|spetsiaaltaalrit]] puhastulu. SelliseleSellele talule kehtestatud koormised (maksud) ei tohtinud ületada 60 spetsiaaltaalri piiri.
 
[[1804]]. aastast lisandus talule maks, kuni 20 taalrit, heinamaade eraldi arvelevõtmise eest.
 
[[17. sajand|17.]] – [[18. sajand]]il püüdis vene riigivõim maksuühikuks kehtestada ''[[normeeritud adramaad]]'', mille kasutusele võtmine tõi kaasa revisjoniadramaa eristamise taluadramaast, kus adramaa suurus endiselt sõltus külvipinnast. Taluadramaa jäi endiselt mõisakoormiste arvestamise aluseks.
 
Eestimaal loeti aastani [[1712]] ühe adramaaga taluks talu millel oli nii tööjõudu ja vahendeid, kui ka maad kuue [[rakendipäev]]a (teopäeva) tegemiseks nädalas.
18. sajandil arvestati [[Eesti]] ja [[Saaremaa]]l talude revisjoniadramaid inimtööjõu järgi (töö- või rakendipäevades). 1712. aastal vastas revisjoniadramaa [[Eestimaa kubermang]]us 12. inimtööpäevale nädalas talu kohta. [[1726]]. aastal nelja tööjõulise mehele tööle, [[1732]] aastal aga juba viie tööjõulise mehe tööle talus.