Adramaa: erinevus redaktsioonide vahel

'''Adramaa''' tähendasoli [[12. sajand|12.]] – [[13. sajand]]i mõistes [[talu]], mille [[põld]]u hariti ühe [[adrarakend]]iga. Olemas oli ka suurinõndanimetatud adramaid"suuradramaid", mille põldu hariti mitme rakendiga.

Pinnamõõtühikuks hakkas adramaa kujunema 13. sajandi teisel poolel, kui adramaa suurust hinnati külvatud vilja pinna järgi ja revisionide märkmetesse adramaade (põllumaa) kohta ilmusid murdosad. Alates [[15. sajand]]ist väljendatiilmus adramaadkirjetesse ka ruutmõõdus adramaa (ruutadramaa).

*'''põline taluadramaa''' – 24 - 36 [[riia vakamaa]]d, mis oli võrdne 8 - 12 [[hektar]]i põllumaaga.;

* ''suuradramaa'' – 72 – 90 riia vakamaad, sellis mõõtühikut kasutati [[Lääne-Eesti]]s;

* ''poola- ehk plettenbergi adramaa'' – 120 vakamaad, mis oli kasutusel peamiselt [[Lõuna-Eesti]]s,;

Adramaade revisjon ehk '''adramaarevisjon''' toimus esmakordselt aastal [[1582]]. [[Liivimaa]]l ja [[1586]]. aastal [[Eestimaa]]l. Adramaarevisjoni alusel kehtestati maksud taludele.

[[1688]]. aastal loeti Liivimaal revisjoniadramaa mõõtühikuks selline hulk põllumaad, mis andis 60 [[Taaler|spetsiaaltaalrit]] puhastulu. SelleSellisele talule kehtestatud talu koormised ei tohtinud ületada 60 spetsiaaltaalri piiri.

Eestimaal loeti aastani [[1712]] ühe adramaaadramaaga taluks talu millel oli nii tööjõudu ja vahendeid kui ka maad kuue [[rakendipäev]]a tegemiseks nädalas.

18. sajandil arvestati [[Eesti]] ja [[Saaremaa]]l talude revisjoniadramaid inimtööjõu järgi (töö- või rakendipäevades). 1712. aastal vastas revisjoniadramaa [[Eestimaa kubermang]]us 12. inimtööpäevale nädalas talu kohta. [[1726]]. aastal nelja tööjõulise mehele tööle, [[1732]] aastal aga juba viie tööjõulise mehe tööle talus.