Adramaa: erinevus redaktsioonide vahel

Lisatud 52 baiti ,  14 aasta eest
resümee puudub
P (cat'i muutus)
Resümee puudub
{{ToimetaAeg|kuu=august|aasta=2006}}
 
'''Adramaa''' tähendasoli [[12. sajand|12.]] – [[13. sajand]]i mõistes [[talu]], mille [[põld]]u hariti ühe [[adrarakend]]iga. Olemas oli ka suurinõndanimetatud adramaid"suuradramaid", mille põldu hariti mitme rakendiga.
 
Pinnamõõtühikuks hakkas adramaa kujunema 13. sajandi teisel poolel, kui adramaa suurust hinnati külvatud vilja pinna järgi ja revisionide märkmetesse adramaade (põllumaa) kohta ilmusid murdosad. Alates [[15. sajand]]ist väljendatiilmus adramaadkirjetesse ka ruutmõõdus adramaa (ruutadramaa).
 
Alates [[16. sajand]]ist oli kasutusel järgmised adramaa mõõdud:
*'''põline taluadramaa''' – 24 - 36 [[riia vakamaa]]d, mis oli võrdne 8 - 12 [[hektar]]i põllumaaga.;
* ''suuradramaa'' – 72 – 90 riia vakamaad, sellis mõõtühikut kasutati [[Lääne-Eesti]]s;
* ''poola- ehk plettenbergi adramaa'' – 120 vakamaad, mis oli kasutusel peamiselt [[Lõuna-Eesti]]s,;
* ''saksa adramaa'' – 60 vakamaad.
 
Adramaade revisjon ehk '''adramaarevisjon''' toimus esmakordselt aastal [[1582]]. [[Liivimaa]]l ja [[1586]]. aastal [[Eestimaa]]l. Adramaarevisjoni alusel kehtestati maksud taludele.
Kirjapandud adramaade ([[põllumaa]]) hulgast talus sõltus, kui palju küla ühismaast ([[heinamaa]], [[karjamaa]] jms) sai talu (maksuvabalt) lisaks maksustatavale taluosale kasutada.
 
[[1688]]. aastal loeti Liivimaal revisjoniadramaa mõõtühikuks selline hulk põllumaad, mis andis 60 [[Taaler|spetsiaaltaalrit]] puhastulu. SelleSellisele talule kehtestatud talu koormised ei tohtinud ületada 60 spetsiaaltaalri piiri.
 
[[1804]]. aastast lisandus talule maks kuni 20 taalrit heinamaade eraldi arvelevõtmise eest.
[[17. sajand|17.]] – [[18. sajand]]il püüdis vene riigivõim maksuühikuks kehtestada ''normeeritud adramaad'', mille kasutusele võtmine tõi kaasa revisjoniadramaa eristamise taluadramaast, kus adramaa suurus endiselt sõltus külvipinnast. Taluadramaa jäi endiselt mõisakoormiste arvestamise aluseks.
 
Eestimaal loeti aastani [[1712]] ühe adramaaadramaaga taluks talu millel oli nii tööjõudu ja vahendeid kui ka maad kuue [[rakendipäev]]a tegemiseks nädalas.
18. sajandil arvestati [[Eesti]] ja [[Saaremaa]]l talude revisjoniadramaid inimtööjõu järgi (töö- või rakendipäevades). 1712. aastal vastas revisjoniadramaa [[Eestimaa kubermang]]us 12. inimtööpäevale nädalas talu kohta. [[1726]]. aastal nelja tööjõulise mehele tööle, [[1732]] aastal aga juba viie tööjõulise mehe tööle talus.
 
Alates aastast [[1872]] tähendas adramaa maakasutust, millelt tuli maksta [[rent]]i 300 [[rubla]] aastas. [[1901]]. aastal asendati ka Liivimaal adramaa taalriarvestus puhaskasurubla arvestusega.
12 510

muudatust