Lääts: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P robot Adding: te:కటకము |
Resümee puudub |
||
1. rida:
''See artikkel räägib optika mõistest; kaunvilja kohta vaata artiklit [[Lääts (kaunvili)]]
----
[[Pilt:lenso.jpg|thumbnail|
'''Lääts''' on läbipaistvast ainest keha, mis koondab või hajutab valgust.
7. rida:
Läätse iseloomustavad suurused on [[fookuskaugus]] ja [[optiline tugevus]].
==Läätsete ajaloost==
Vanim tehislik lääts on pärit aastast 640 eKr. – kvartsist lääts, mis leiti väljakaevamistel kunagisest Assüüria linnast Niniveh’ist, mis asub tänapäeva Iraagis Mosuli linnas. Esimesed kirjapanekud läätsetest on pärit antiiksest Kreekast – Aristophanes’e näidendist „Pilved“ (424 eKr.), kus mainitakse läätse, mille abil süüdati lõket. Pliny vanema (23 – 79) kirjutised näitavad samuti, et põletusklaase tunti Rooma impeeriumis ja mainib tõenäoliselt esimest korrektiivläätse kasutust: Nero olevat vaadanud gladiaatorite mänge kasutades smaragdi (arvatavasti nõgusat, et korrigeerida lühinägelikkust, kuigi viide on ebamäärane). Nii Pliny kui ka Seneca noorem (3 eKr – 65) kirjeldas veega täidetud klaaskera suurendavat omadust.
Araabia matemaatik Ibn Sahl (u. 940 – 1000) kasutas nüüdseks teada Snell’i valemit, et arvutada läätse kuju. Ibn al-Haitham (965–1038) kirjutas esimese suure uurimuse, Optika Raamatu, mis kirjeldab kuidas inimese silmalääts projitseerib kujutise võrkkestale.
Väljakaevamistel Viikingite sadamalinnas Fröjel’is (Gotlandil, Rootsis) 1999. aastal tulid välja kvartsist Visby läätsed, mis on pärit 11. – 12. sajandist ja mille omadused on lähedased 1950. aastate asfääriliste läätsetega. Viikingite läätsed koondavad päikesevalgust piisavalt, et süüdata tuld.
Enne lugemiskivide kasutuselevõttu 11. sajandil ja prillide leiutamist umbes 1280 Itaalias polnud läätsete kasutus laialt levinud. Arvatakse, et Nicholas Cusa’st oli esimene, kes avastas 1451. aastal, et nõgusläätsetega saab korrigeerida lühinägelikkust.
Abbe siinuse tingimus, [[Ernst Abbe]] järgi (1860. aasta paiku), on optilise süsteemi tingimus, mille korral tekivad teravad kujutised nii optilisel teljel olevatest objektidest kui ka sellest väljas olevatest objektidest. See muutis põhjalikult optiliste instrumentide, näiteks mikroskoopide ehitust ja pani aluse Carl Zeiss’i kompaniile – juhtivale optikaseadmete tootjale.
==Läätsete ehitus==
Läätse fookuskaugust õhus saab arvutada järgmise valemiga:
<math>\frac{1}{f} = (n-1) \left[ \frac{1}{R_1} - \frac{1}{R_2} + \frac{(n-1)d}{n R_1 R_2} \right],</math>
kus: <math>f\,</math> on läätse fookuskaugus, <math>n\,</math> on läätse materjali murdumisnäitaja, <math>R_1\,</math> on valgusallikale lähima läätse pinna kõverusraadius, <math>R_2\,</math> on valgusallikast kaugeima läätse pinna kõverusraadius, ja <math>d\,</math> on läätse paksus.
{|
|[[Image:lens1.svg|left|400px|Kumerlääts]]
|[[Image:Large convex lens.jpg|right|250px]]
|}
{|
|[[Image:lens1b.svg|left|400px|Nõguslääts]]
|[[Image:concave lens.jpg|right|250px]]
|}
Õhukese läätse puhul kehtib valem:
<math>\frac{1}{S_1} + \frac{1}{S_2} = \frac{1}{f} </math>
kus <math>S_1\,</math> on eseme kaugus ja <math>S_2\,</math> on kujutise kaugus läätsest ning <math>f\,</math> läätse fookuskaugus.
Lõpmata kaugel oleva objekti kujutis asub kaugusel <math>f\,</math>. Kui objekt asub läätsest kaugusel <math>f\,</math>, siis selle kujutis asub lõpmata kaugel. Tasand, mis on risti läätse peateljega ja asub kaugusel <math>f\,</math>, nimetatakse läätse fokaaltasandiks.
[[Kategooria:Optika]]
| |||