Mükeene: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P robot Adding: hr:Mikena, hu:Mükénéi kultúra |
RobertRSMN (arutelu | kaastöö) P lingid korda |
||
18. rida:
| asendikaardi_pilt =
}}
'''Mükeene''' ([[vanakreeka keel|vanakreeka]] ''Mykēnai'' [mük'eenai], [[uuskreeka keel|uuskreeka]] Μυκήνες (Mykínes [mik'ines]), [[ladina keel|ladina]] ''Mycenae'') on arheoloogiline leiukoht
Teisel aastatuhandel enne Kristust oli Mükeene Kreeka tsivilisatsiooni üks olulisemaid keskusi, sõjaline tugipunkt, mis domineeris terve Kreeka lõunaosa üle. Kreeka ajalooperiood 1600 e. Kr. kuni umbes 1100 e. Kr. on nimetatud [[Mükeene Kreeka|Mükeene perioodiks]], et näidata Mükeene juhtivat osa. Akropolis ehk ülalinn Mükeenes arvatakse olevat kindlustatud vähemalt aastal 1500 e. Kr., kuna seal on sellest ajast pärinevad hauaehitised. Umbkaudu 1350 e. Kr. rajatud kindlustused ülalinnas ja ümberkaudu ehitati stiilis, mida praegu tuntakse "kükloopilisena", sest ehituseks kasutatud kiviplokid olid nii suured, et hilisemad kreeklased ei uskunud, et inimesed olid võimelised neid tõstma. Seepärast arvasid hilisemad kreeklased, et need müürid olid kokku tassitud suurte ja väga tugevate, kuid ühe silmaga mütoloogiliste tegelaste - kükloopide poolt.
1200 e. Kr. hakkas Mükeene tähtsus vähenema, 12. sajandi jooksul mükeenelaste domineerimine lõppes, seda on peetud
Kreeka klassikalise ajajärgu algul oli Mükeene taas asustatud, kuid tema tähtsus ei tõusnud enam iial varasemale tasemele. Mükeenelased võitlesid
Kreeka arheoloog Pittakis viis Mükeenes esimesed kaevamised läbi [[1841]]. aastal. Ta leidis ja taastas Lõvivärava. [[1874]]. aastal saabus Mükeenesse
==Tuntumad objektid==
|