Spioon: erinevus redaktsioonide vahel
Uus lehekülg: '''Spioon ehk luureagent''' '''Spioon''' ehk luureagent on isik, kes kogub ja edastab salajast informatsiooni välisriigile või konkureerivale firmale. Spioon võib olla väljaõp... |
(Erinevus puudub)
|
Redaktsioon: 8. november 2007, kell 18:40
Spioon ehk luureagent
Spioon ehk luureagent on isik, kes kogub ja edastab salajast informatsiooni välisriigile või konkureerivale firmale.
Spioon võib olla väljaõpetatud luureohvitser, kes saadetakse välisriiki infot koguma või siis kohapealt värvatud salajasele infole ligipääsu omav isik.
Spiooniks sobiv isik selekteeritakse kõigepealt välja, seejärel püütakse tulevane spioon värvata. Tavaliselt teeb seda agendi esimene kontrollija või spetsiaalne luureohvitser, kelle ülesandeks ongi uute agentide värbamine.
Värbamiseks on peamiselt 4 moodust:
- materiaalsete hüvede pakkumine (raha, auto jne),
- ideeline motivatsioon (usk, poliitilised vaated jne),
- šantaaž (kompromiteeriva informatsiooni kasutamine isiku sundvärbamiseks),
- sundvärbamine (ametikohustustest sõltuvalt. Näiteks sõdurile käsu korras ülesannete andmine).
Spiooni juhib kontrollija, kelleks on tavaliselt spetsiaalse ettevalmistuse saanud luureohvitser. Kontrollija jagab ülesandeid ja võtab vastu kogutud informatsiooni. Sageli püütakse salastatust hoida sellisel viisil, et kontrollija ja spioon kokku ei puutu. Sellisel juhul kasutatakse nn. postkaste. Postkastid jagunevad elusaks ja elutuks postkastiks (elus postkast on isik, kelle ülesandeks on info edastamine ühelt isikult teisele või ka ühest elutust postkastist teise. Selliseid isikuid nimetatakse kulleriteks.)
Elukutselise luureagendi väljaõpetamine on aeganõudev ja kulukas tegevus. Suurematel luureagentuuridel on selleks erikoolid. Agent peab oskama koguda infot ja seda edastama vastuluurele vahele jäämata. Tänapäeval on selle tehnilise ja psühholoogilise keerukuse tõttu kutselisele luureagendile esitatavad nõuded väga karmid.