Rinnalülid: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
9. rida:
==Rinnalülid erinevatel loomarühmadel ==
[[Kalad]]e rinnalülid on veel muudest lülidest vähe eristunud ja neist saab kõnelda vaid tinglikult. [[Kahepaiksed|Kahepaiksete]] rinnalülid on [[Eeslohksed selgroolülid|eeslohksed]], lülikeha suhteliselt väike, lihastiku eripärade tõttu ogajätke väike ja mõnedel puudub hoopis. Lülikehi läbib kanal, kus paineb seljakeeliku rudiment. [[Sabakonnalised|Sabakonnalistel]] esineb 9-60 rinnalüli, erinevalt muudest selgroogsetest väljuvad seljaajunärvid augu kaudu lülikaares. [[Siugkonnalised|Siugkonnalistel]] esineb kuni 150 rinnalüli, roided väikesed ja ristjätketega ühinenud. [[Päriskonnalised|Päriskonnalistest]] esinevad ribid vaid [[Iidkonlased|iidkonlastel]], [[Ketaskeelkonlased|ketaskeelkonlastel]] ja [[Kärgkonlased|kärgkonlastel]], ülejäänuil redutseerunud ja ristjätketega täielikult liitunud.Rinnalülide arv 1-7.<br>
Alates [[Roomajad|roomajatest]] kasvavad ka rinnalülide omavahelised erinevused - tagumised rinnalülid on eesmistest pisut suuremad, ogajätke asend muutub piki selgroogu. Esimeste rinnalülide ogajätked on tahapoole kaldu, selja tagaosas vertikaalsed ja viimastel lülidel mõnikord veidi ettepoole kaldu (neid nimetatakse diafragmaatilisteks rinnalülideks, ''vertebrae
[[Maolised|Madude]] rinnalülide liigesjätked on väga väikesed, andes selgroole suurema paindlikkuse, samas on külgedel tekkinud [[side (bioloogia)|sidemetega]] ühendatud lisajätked, mis annavad juurde tugevust. Seljakeeliku kanal lülikehades säilib vaid [[sfenodon]]il ja mõnedel [[Gekolased|gekolastel]]. <br> [[Linnud|Lindude]] rinnalülidsid on 3-10, nad on [[Sadullülid|sadullülid]], v a. [[Pingviinilised|pingviinilistel]], kellel esinevad [[opistotsöölsed selgroolülid|opistotsöölsed rinnalülid]]. Mõnedel lindudel liituvad esimesed rinnalülid ühtseks [[seljaluu]]ks (''notarium''), viimased lülid on aga enamasti (koos [[nimmelülid]]e ja [[Ristluu|ristluulüli]]dega) liitunud [[liitristluu]]ks.<br> Imetajate rinnalülide arv on 11-18 ([[Närilised|närilistel]] 11, [[Putuktoidulised|putuktoidulistel]], [[Esikloomalised|esikloomalistel]] ja enamikul [[Kiskjalised|kiskjalistest]] 12, [[Koerlased|koerlastel]] ja enamikul [[Sõralised|sõralistest]] 13, [[Sigalased|sigalastel]] 13-15, [[Kabjalised|kabjalistel]] 18). Selgroolülid on [[Lamelohksed selgroolülid|lamelohksed]]. Reeglina esinevad ka diafragmaatilised rinnalülid, need puuduvad [[ahvilised|ahvilistel]]. Paljudel suurematel imetajatel esineb lülikeha küljel toiteava (''foramen nutricium''), mille kaudu toimub lüli verevarustus. Ogajätked kõrgeimad esimestel rinnalülidel (eriti kõrged [[Seebu|seebudel]] ja [[Piison|piisonitel]]). Ogajätkete tipus esineb [[ogajätke köberus]] (''tuberositas spinalis'')(va. [[kaslased]] ja [[esikloomalised]]). Esimesel ja viimasel rinnalülil esineb neljalgsetel loomadel kõhtmine hari (''crista ventralis''), kuhu kinnituvad osad õla- ja vaagnavöötme lihased.
| |||