Lehetäilised: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
30. rida:
'''Lehetäilisi''' (''Aphidoidea'') on maailmas üle 4400 liigi. Eestist on seni leitud üle 140 liigi lehetäisid, kuid eeldatavasti elab siin vähemalt 250 lehetäiliiki. Lehetäid on väikesed, maksimaalselt 5 millimeetri pikkused õrnade kehakatetega putukad. Esineb nii tiivulisi kui tiivutuid vorme ja erinevused nende vahel ei piirdu ainult tiibade olemasolu või puudumisega. Tiivutute isendite pea on tunduvalt väiksem kui tiivuliste oma. Tundlad koosnevad kahest jämedamast aluslülist ja kuni neljalülilisest niitjast tundlapiust. Tiivulistel isenditel esineb ka kolm täppsilma. Nokk koosneb neljast lülist. Rindmik on küllalt tugev, lülistus on selgesti märgatav, eriti tiivututel loomadel. Kui tiivad esinevad, on nad suhteliselt pikad, ulatudes üle tagakeha tipu. Eestiivad on tagatiibadest pikemad ja ka laiemad, mõlemad tiivapaarid on klaasjalt läbipaistvad. Jalad on saledad, hüppevõime puudub. Tagakeha on suhteliselt suur, mõnikord esinevad selgmiselt mitmesugused liigispetsiifilise kujuga jätked (sugukonnal ''Aphididae''). Tiivulistel loomadel on tagakeha alati tunduvalt väiksem kui tiivututel.
Lehetäide seas on nii mono- kui [[polüfaag]]seid liike. Viimasel juhul peetakse liigi põhiperemeheks seda taimeliiki, millel asub talvituv arengujärk (muna või vastne). Lehetäid on alati koloonialise eluviisiga. Nende viljakus on kõrge, ideaalsete tingimuste korral ulatuks üheainsa emase järeltulijate hulk aastas miljarditeni. Aasta jooksul esineb terve hulk põlvkondi. Koloonialise eluviisi tõttu on lehetäid sageli ohtlikeks taimekahjuriteks. Eriti ohtlikud liigid on näiteks [[viinapuutäi]] (''Phylloxera vastatrix''), [[veritäi]] (''Eriosoma lanigerum''), [[valge juuretäi]] (''Trifidaphis phaseoli''). Lisaks
[[Category:Nokalised]]
| |||