Raskuskiirendus: erinevus redaktsioonide vahel

'''Raskuskiirendus''' on [[kiirendus]], millega vabalt langev [[keha]] kiireneb [[taevakeha]] poolt tekitatava [[raskusjõud|raskusjõu]] mõjul.

Rangelt võttes tuleb vahet teha raskuskiirendusel, mis on tingitud ainuüksi gravitatsioonist ning efektiivsel raskuskiirendusel, millesse annab panuse ka taevakeha pöörlemine oma telje ümber ([[tsentrifugaaljõud|tsentrifugaaljõu]] panus). Näiteks taevakeha läheduses liikuvat kosmoselaeva mõjutab ainult gravitatsioonist tingitud jõud, samas kui taevakeha pinnale toetuva eseme kaal (''mg'') on määratud efektiivse raskuskiirenduse väärtusega. Kerakujulise objekti (massiga ''M'') poolt tekitatud gravitatsioonilise raskuskiirenduse väärtust kaugusel ''r'' taevakeha keskpunktist võib hinnata Newtoni gravitatsiooniteooria valemiga

Enamasti peetakse raskuskiirenduse all silmas raskuskiirendust [[Maa (planeet)|Maa]] pinna lähedal. Selle väärtus on maapinna eri kohtades erinev, kuid selle ligikaudne väärtus on kõikjal 9,8 m/s². Asi on selles, et esiteks ei ole [[Maa kuju]] täpselt korrapärane, vaidkuid ta meenutab rohkem [[pöördellipsoid]]i ([[maaellipsoid]]i) kui [[kera]], ning teiseks selles, et Maa pöörleb ümber oma telje. Kui vaadelda Maad ellipsoisikujulisenaellipsoidikujulisena, siis sõltub raskuskiirendus laiuskraadist. Sellest tulenevalt on raskuskiirendus ekvaatoril (9,7805 m/s²) väiksem kui poolustel (9,8322 m/s²). Standardseks raskuskiirenduseks (merepinnatasemel) loetakse 9,80665 m/s² (vastab geograafilisele laiusele 45.5°). Raskuskiirenduse lokaalsele väärtusele võib mõju avaldada ka suurte mäemassiivide vm geoloogiliste formatsioonide lähedus.