Sariin: erinevus redaktsioonide vahel

Koliinesteraas lagundab närviülekandes kasutatud atsetüülkoliini, lõpetades sellega närviülekande. Kui koliinesteraas on [[inhibiitor|inhibeeritud]], ei lagundata atsetüülkoliini, mistõttu tekib selle üleküllus ja koliinergiline närviülekanne jätkub lõpmatult. Selline pidev koliinergiline ülekanne viib lihas[[paralüüs]]i ja -[[spasm]]ide tekkeni ning lõpuks organismi [[surmasurm]]niani.

Sariinimürgistuse esimesed sümtomid on vedela lima tekkimine hingamisteedes ("nina hakkab tilkuma"), survetunne rinnus ja [[pupill]]ide ahenemine ([[müoos]]). Varsti järgnevad hingamisraskused, iiveldus ja rohke süljeeritus. Kontroll keha üle kaob, mürgitatu oksendab, roojab ja urineerib kontrollimatult. Järgnevad lihaste tõmblused. Lõpuks tekib [[kooma]], millele järgnevate lihaste spastiliste kokkutõmmete käigus inimene sureb. Mürgiga kokkupuute järgselt võib sõltuvalt doosist ja kokkupuute kestusest lühi- või pikaajaliste tagajärgedena esineda verejooks ninast ja suust, krambihood, kontrollimatu [[treemor]], ülim valgustundlikkus, kõrge [[palavik]], [[gripp|gripilaadsed]] sümptomid, teadvuse kaotus, unehäired, mälukaotus, nägemishäired.

Sariini tappev kontsentratsioon ([[LC50]]) on aurude sissehingamisel 35 mg/m³/minutis, läbi naha vedelikuna 1700 mg/m³/minutis, aurudena läbi naha 10 000mg000 mg/m³/minutis.

Vastumürgina kasutatakse tänapäeval [[atropiin]]i ([[m-kolinoblokaator]], takistab liigse atsetüülkoliini toimet m-kolinoretseptoritel) [[pralidoksiim]]i (atsetüülkoliini esteraasi reaktivaator, reatsiveeribreaktiveerib atsetüülkoliini esteraasi, nii et see saab taas atsetüülkoliini lagundada) ja [[diasepaam]] (krampide leevendamiseks).