Soojuskiirgus: erinevus redaktsioonide vahel

Nagu praktiline kogemus näitab, sõltub soojuskiirguse intensiivsus ja [[spekter]] keha [[temperatuur]]ist. Madalatel temperatuuridel (mõnisada kraadi) on hõõgumine vaevumärgatav ja on punaka tooniga. Temperatuuri tõstmisel soojuskiirguse intensiivsus kasvab ja kiirgav keha omandab alguses kollaka (hõõglamp, 3000°), seejärel valge (Päike, 6000°) ja lõpuks sinaka tooni (alates ca 8000°). Kuigi selline trend on omane kõigile ainetele, on soojuskiirguse kvantitatiivsed omadused siiski sõltuvad konkreetsest ainest. [[absoluutselt must keha|Absoluutselt musta keha]] soojuskiirguse omadused on aga universaalsed (st ei sõltu sellest, millisest konkreetsest materjalist on see keha valmistatud). Küll aga järeldub üldistest termodünaamilistest kaalutlustest, et iga keha peab alluma '''[[Kirchhoffi seadus|Kirchhoffi seadusele]]''': termilise [[termodünaamiline tasakaal|tasakaalu]] tingimustes on keha [[kiirgamisvõime]] ja [[neelamisvõime]] võrdsed (igal [[lainepikkus]]el). Absoluutselt musta keha kiirgamis- ja neelamisvõime on mõlemad võrdsed ühega.