Soojusjuhtivus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
{{ToimetaAeg|kuu=september|aasta=2007}}
'''Soojusjuhtivuseks''' nimetatakse termilise e. [[soojusenergia]] ([[siseenergia]]) spontaanset kandumist kuumemalt kehalt (või kehaosalt) külmemale kehale (kehaosale) aineosakeste vastasmõju ([[molekul|molekulidevaheliste]] põrgete) tulemusena. See on üks [[soojusülekanne|soojusülekande]] vorme (lisaks [[konvektsioon]]ile ja [[soojuskiirgus]]ele), mis toimib eeskätt [[tahke keha|tahketes kehades]] ja vähesel määral ka [[vedelik]]es (kuid peaaegu puudub [[gaas]]ides). Kehade soojusjuhtivusega puutuvad inimesed kokku iga päev. Kui näiteks külm lusikas asetada kuuma vette, siis kõigepealt soojeneb vees olev osa, seejärel kandub soojus piki lusika vart edasi ja me tunneme, kuidas lusika vars muutub tasapisi soojaks.
'''Soojusjuhtivuseks''' nimetatakse [[siseenergia]] levimist ühelt aineosakeselt teisele.
 
Soojusjuhtivuse seadust on matemaatilisel kujul mugav formuleerida vaadeldes soojuse levikut homogeenses vardas pikkusega <math>\ell</math> ja ristlõike pindalaga ''S''. Katse näitab, et kui varda otstes on fikseeritud erinevad [[temperatuur]]id ''T''<sub>1</sub> ja ''T''<sub>2</sub>, siis varda ristlõiget läbib soojusvoog intensiivsusega
Kehade soojusjuhtivusega puutuvad inimesed kokku iga päev.Kui näiteks külm lusikas asetada kuuma vette,siis kõigepealt soojeneb vees olev osa,seejärel kandub soojus piki lusika vart edasi ja me tunneme, kuidas lusika vars läheb soojaks.
 
: <math>\frac{\Delta Q}{\Delta t}=kS\frac{T_1-T_2}{\ell}</math>,
 
kus [[võrdelisus|võrdetegur]] ''k'' on varda materjali iseloomustav [[konstant]], mida nimetatakse '''soojusjuhtivusteguriks'''. See on ainus parameeter, mida on tarvis aine või materjali soojusjuhtivuslike (või ka soojust isleerivate) omaduste spetsifitseerimiseks.
 
Soojusjuhtivuse seaduse üldistamine kolme mõõtmesse annab soojusvoo tiheduse jaoks avaldise
 
: <math>\vec J=-k\nabla T</math>,
 
kus <math>\nabla T</math> on temperatuurigradient. Seda nimetatakse Fourier seaduseks. Kombineerides seda pidevuse võrrandiga, saadakse järgmine [[diferentsiaalvõrrand]]:
 
: <math>\frac{\partial T}{\partial t}=K\nabla^2 T</math>,
 
kus <math>K=k/(c\rho)</math>, kus <math>\rho</math> on aine [[tihedus]] ja ''c'' on [[erisoojus]]. See on üks matemaatilise füüsika põhivõrrandeid, mis kirjeldab muuhulgas ka difusiooni (sel juhul ''T'' asemel on difundeeruva aine kontsentratsioon ja ''K'' asemel on difusioonikonstant).
 
[[Kategooria:Füüsika]]