Redaktsioon: 31. oktoober 2007, kell 19:35 redigeeri 213.35.207.56 (arutelu) Uus lehekülg: '''Härgla mõisat''' on esmakordselt mainitud 1516. aastal. 1800. aastast läks mõis '''von Wrangelli''' perekonnale, kellelt 1822. aastal ostis mõisa '''Gustav Rosenthal'''. 1920....		Redaktsioon: 31. oktoober 2007, kell 20:30 redigeeri eemalda Akra (arutelu \| kaastöö) 12 510 muudatust vikindatud+cat Uuem muudatus →
1. rida: '''Härgla mõisat''' oli [[rüütlimõis]] [[Harjumaal]]e [[Juuru kihelkond\|Juuru kihelkonnas]], tänapäeval jääb mõisakompleks [[Rapla maakond\|Rapla maakonna]] [[Juuru vald\|Juuru valla]] territooriumile. '''Härgla mõisat''' on esmakordselt mainitud 1516. aastal. 1800. aastast läks mõis '''von Wrangelli''' perekonnale, kellelt 1822. aastal ostis mõisa '''Gustav Rosenthal'''. 1920. aastal paigutati hoonesse kool, hiljem on siin olnud ka kolhoosi kontor. Praeguseks on peahoone eravalduses. Härgla mõisa (saksa keeles ''Herküll'') on esmakordselt mainitud [[1516]]. aastal, kui see kuulus [[von Maydel]]lidele. [[17. sajand]]il kuulus [[mõis]] päris pikalt [[von Uexküll-Güldenband]]ide omanduses. [[18. sajand]]il vahetas mõis korduvalt omanikke, olles nii [[von Rehbinder]]ite, [[von Fersen]]ite, [[von Stackelberg]]ide, [[von Douglas]]te, [[von Mohrenschild]]itide kui [[von Wrangell]]ide omanduses. Alates 1822. aastast kuni 1919. aasta võõrandamiseni oli mõis [[Gustav von Rosenthal]]ide ([[von Wetter-Rosenthal]]ide) omanduses. Härgla mõisahoone on ehitatud mitmes järgus, vanimad osad pärinevad ilmselt 17. sajandist. 1747. aastast pärit ajaloolises dokumendis on mainitud kivist mõisahoonet. 18.s. IV v. ehitati keskaegse mantelkorstnaga hoone ulatuslikult ümber. Praeguse kuju sai hoone aga 19. sajandi alguses. ▼ '''Üldjoontes barokne''' 2-korruseline kõrge kelpkatusega hoone. Esifassaadis klassitsistlik kuue joonia sambaga portikus. Saal jt. anfilaadses järjestuses esindusruumid paiknevad I korrusel, II korrus on kavandatud mezzaninona. Ajastu tüüpilise härrastemaja näide klassitsistlikus mõisaansamblis.▼ 1920. aastal paigutati hoonesse [[kool]], hiljem on siin olnud ka kolhoosi kontor. Praeguseks on peahoone eravalduses. '''Vabakujunduslik park''' on rajatud 19.sajandi alguses, fragmente leidub ka varasemast baroksest perioodist. ▼ ~ 3,0ha parki suundub maanteelt 2 pikka alleed. Algselt ühendas üks neist Härgla mõisat lähedal asuva Pirgu mõisaga, teine suundub lõuna poole. Praeguseks on alleest alles vaid katkendid. ▼ ▲Härgla mõisahoone on ehitatud mitmes järgus, vanimad osad pärinevad ilmselt 17. sajandist. 1747. aastast pärit ajaloolises dokumendis on mainitud kivist mõisahoonet. 18.s. sajandi IV v.veerandil ehitati keskaegse [[mantelkorsten\|mantelkorstnaga]] hoone ulatuslikult ümber. Praeguse kuju sai hoone aga 19. sajandi alguses. Ettesõit peahoonele toimub küljelt. Mõisahoone ees asub poolringikujuline teega piiratud esiväljak. Puud (peamiselt pärnad) väljaku äärtel on istutatud vabade rühmadena või ridamisi. Esiväljaku keskele on rajatud ringikujuline madala hekiga ääristatud lillepeenar. ▼ Peahoone taha jääb avar pargiala koos endise viljaaiaga. Tagaväljakut ilmestavad vaba istutusega üksikud puud ja paar suurt euroopa lehist. Peahoone lääneküljel on veidi tihedama istutusega puistu. Endine viljaaed on lage kahelt küljelt kuusehekiga piiratud ala. Siin on märgata ka kunagi mõisapargi piiriks olnud kiviaeda. Peamise pargipuistu moodustavad pärnad ja saared. Ka mõisa juurde suunduv allee koosneb põhiliselt saarepuust. Piirkonna 19.sajandisse kuuluva mõisaansambli segastiilis pargi tüüpiline näide. Allee on 19.s. mõisasüdamikele tüüpiline, mõisakompleksi kuuluv maastikumärk.▼ ▲~~'''Üldjoontes~~Härrastemaja on üldjoontes [[Barokk\|barokne~~'''~~]] 2-korruseline kõrge ~~kelpkatusega~~[[kelpkatus]]ega hoone. Esifassaadis [[Klassitsism\|klassitsistlik]] kuue [[Joonia sammas\|joonia sambaga]] [[portikus]]. [[Saal]] jt. anfilaadses järjestuses esindusruumid paiknevad I korrusel, II korrus on kavandatud ~~mezzaninona~~[[mezzanin]]ina. Ajastu tüüpilise härrastemaja näide klassitsistlikus mõisaansamblis. ▲~~'''~~Vabakujunduslik park~~'''~~ on rajatud 19.sajandi alguses, fragmente leidub ka varasemast baroksest perioodist. ▲~~~ 3,0ha parki~~Parki suundub maanteelt 2 pikka ~~alleed~~[[alle]]ed. Algselt ühendas üks neist Härgla mõisat lähedal asuva [[Pirgu ~~mõisaga~~mõis]]aga, teine suundub lõuna poole. Praeguseks on alleest alles vaid katkendid. ▲Ettesõit peahoonele toimub küljelt. Mõisahoone ees asub poolringikujuline teega piiratud esiväljak. Puud (peamiselt ~~pärnad~~[[pärn]]ad) väljaku äärtel on istutatud vabade rühmadena või ridamisi. Esiväljaku keskele on rajatud ringikujuline madala hekiga ääristatud [[lillepeenar]]. Peahoone taha jääb avar pargiala koos endise viljaaiaga. Tagaväljakut ilmestavad vaba istutusega üksikud puud ja paar suurt [[euroopa lehis]]t. Peahoone lääneküljel on veidi tihedama istutusega puistu. ▲Peahoone taha jääb avar pargiala koos endise viljaaiaga. Tagaväljakut ilmestavad vaba istutusega üksikud puud ja paar suurt euroopa lehist. Peahoone lääneküljel on veidi tihedama istutusega puistu. Endine viljaaed on lage kahelt küljelt kuusehekiga piiratud ala. Siin on märgata ka kunagi mõisapargi piiriks olnud ~~kiviaeda~~[[kiviaed]]a. Peamise pargipuistu moodustavad pärnad ja ~~saared~~[[saar]]ed. Ka mõisa juurde suunduv allee koosneb põhiliselt saarepuust. Piirkonna 19.sajandisse kuuluva mõisaansambli segastiilis pargi tüüpiline näide. Allee on 19.s.sajandi mõisasüdamikele tüüpiline, mõisakompleksi kuuluv maastikumärk. ==Vaata ka== *[[Eesti mõisate loend]] [[Kategooria:Eesti mõisad]]

Härgla mõis: erinevus redaktsioonide vahel