Ethelred II: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
PResümee puudub
3. rida:
'''Ethelred II''' ehk '''Ethelred the Unready''' (ka ''Aethelred'', [[vanainglise keel|vanainglise]] ''Æþelred Unræd''; umbes [[968]] – [[23. aprill]] [[1016]]) oli [[Inglismaa kuningas]] aastatel [[978]]–[[1013]] ja [[1014]]–1016.
 
Tema lisanimi ''Unræd'' ei tähendanud mitte ebavalmit (''Unready''), vaid mitte nõustatut. Hüüdnime tähendus on ajaloo jooksul aga kõlalise sarnasuse tõttu muutunud. [[Eesti]] ajaloolane [[Priit Raudkivi (ajaloolane)|Priit Raudkivi]] on välja pakkunud, et [[eesti keel]]es võiks kuningat nimetada '''Aethelred Nõutuks'''.
 
Ethelred oli kuningas [[Edgar (Inglismaa)|Edgari]] poeg. Esialgu oli tema valitsusaeg küllaltki rahulik, kuningas ise oli toona veel alaealine. Kuid [[991]]. aastal alustasid [[taanlased]] taas konflikti inglastega, püüdes kogu Inglismaad (lisaks [[Danelaw]]' alale, mis juba nende käes oli), enda kontrolli alla saada. Eriti tõsiseks läksid asjad siis, kui Taanis sai võimule [[Svend Harkhabe]], kes hakkas isiklikult Inglismaa trooni taotlema. Lisaks temale rüüstasid Inglismaad ka [[Norra kuningas]] [[Olaf Trygvasson]] ja väejuht [[Thorkell Pikk]]. Ethelred ei suutnud sõjaliselt kuidagi nende vastu saada, olles sunnitud maksma lunaraha ehk [[Danegeld]]i, kuid see kõrvaldas viikingite ohu vaid mõneks ajaks. Püüdes taanlaste ohust lahti saada, korraldas Ethelred [[1002]]. aastal Inglismaal elavate taanlaste massimõrva, ent sellestki polnud kasu. Taanlaste retked jätkusid ning [[1013]]. aastal varises inglaste kaitse täielikult kokku. Ethelred pages eksiili ning Svend kuulutati Inglismaa kuningaks. Kuid viimane suri juba järgmise aasta alguses ning tema nooruke poeg [[Knud Suur|Knud]] ei suutnud Inglismaad oma kontrolli all hoida. Nii sai Ethelred trooni tagasi, kuid juba [[1015]]. aastal tungis Knud uuesti Inglismaale ning järgmisel aastal, kui Ethelred suri, oli suur osa Inglismaast juba tema kontrolli all. Inglastepoolset võitlust jätkas veel Ethelredi poeg [[Edmund Raudkülg|Edmund]].