Redaktsioon: 13. mai 2005, kell 00:25 redigeeri Siim (arutelu \| kaastöö) 15 888 muudatust Resümee puudub		Redaktsioon: 13. mai 2005, kell 00:52 redigeeri eemalda Siim (arutelu \| kaastöö) 15 888 muudatust PResümee puudub Uuem muudatus →
5. rida: Õisloomad [[Hingamine\|hingavad]] [[difusioon]]i teel. Kehasein koosneb kahest rakukihist. Välimist nimetatakse [[Ektoderm\|ekto-]] ja sisemist [[entoderm]]. Nende vahel on rakutu ja väga veerikas aine – [[mesoglöa]]. Õisloomadel on [[kehaõõs]], mis on väliskeskkonnaga ühenduses vaid [[suu]] kaudu. Neil on [[hajus närvisüsteem]]. Korallid eritavad [[ainevahetusjääk]]idest [[kaltsiit]]se [[Skelett\|skeleti]], mille varjus on [[Polüüp\|polüübina]] elavad loomad ~~elavad~~. Korallid saavad elada ainult kõrge [[soolsus]]ega ja puhtas vees, mille temperatuur on üle 20°C. Korallid elavad sümbioosis ainuraksete [[Vetikad\|vetikatega]]. Meriroosid on mõõtmetelt suuremad kui korallid ja nende seas on ka mõned, kes suudavad ujuda. Õisloomadel on tähtis koht [[aineringe]]s, sest nad hävitavad suures koguses [[zooplankton]]it ja teiste loomade [[Vastne\|vastseid]]. Õisloomad ja ka ülejäänud ainuõõssed on [[evolutsioon]]i ummikharu, mis ei ole eellaseks mitte ühelegi teisele loomarühmale.

Õisloomad: erinevus redaktsioonide vahel