|
'''Paekivi''' ehk '''paas''' on [[karbonaatkivim]]i rahvapärane nimetus.
Paas e paekivi on üldnimetus mitme erinevat liiki
karbonaatsete kivimite - lubjakivi, dolomiidi ja mergli kohta.
Paekivi ehk karbonaatne settekivi koosneb valdavalt kaltsiidist (lubjakivid) või mineraalsest
dolomiidist. Lubjakivid on tekkelt organogeensed või kemogeensed; nad on moodustunud veekogu põhja
settinud lubimudast, milles leidub organismide skelette ja savi. Dolomiidid võivad olla kemogeensed
või tekkinud lubjakivide dolomiidistumisel.
Eestimaa on läbi aegade tuntud paekivimaa. Juba muistsetel mereteedel saatsid laevamehi Eesti
kõrged paerannad ja -pangad. Eestis moodustavad lubjakivid ja dolomiidid pealiskorra olulise osa.
Enam kui poolel meie vabariigi pindalast Mustvee-Pärnu joonest põhja pool avanevad mandril ja
Lääne-Eesti saartel pinnakatte all Ordoviitsiumi ning Siluri ladestutesse kuuluvad paekihid.
Ulatuslikel loopealseil piki põhjrannikut ja saartel katab paealuspõhja vaid õhuke, 20-30 cm
paksune kliburikas huumuskiht. Sellise rikkaliku paekivide esinemise tõttu on neid inimese
poolt kasutatud juba kauges minevikus. Peakivi kasutatakse laialdaselt: puhast lubjakivi ja
dolomiiti ehituses, lubja põletamiseks, metallurgias ja suhkrutööstuses, pudedat lubjakivi
põldude lupjamiseks.
Paasi on kasutatud iidsetest aegadest saadik kalmete, hoonete ja kindlustuste rajamisel
ning paest on ka suurem osa riigi tähtsamatest arhitektuurimälestistest,
isegi ehete valmistamisel.
Alates [[4. maistmai]]st [[1992]] on paas Eesti rahvuskivi.
==Välislink==
| 