Kristlik ajaarvamine: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
6. rida:
[[Kristlus]]e algaastatel tähistati aastaid [[konsul (Vana-Rooma)|konsul]]ite järgi, [[Vana-Rooma keiser|keisrite]] [[valitsemisaasta]]te järgi või alates [[maailma loomise daatum]]ist. Kui [[Justinianus I]] [[541]] konsuliameti tühistas, hakkas ta varsti ühtlasi nõudma [[Bütsantsi keiser|keisri]] ajaarvamist valitsemisaastate järgi. Ka [[paavst]]id järgisid seda ajaarvamist. [[4. sajand|4.]]–[[5. sajand]]i [[Aleksandria]] kristlased kasutasid [[märtrite ajaarvamine|märtrite ajaarvamist]], mis lähtus keiser [[Diocletianus]]e valitsemisaastatest.
 
Aleksandria munk [[Annianos]] umbes 400 kasutusele [[inkarnatsiooni ajaarvamine|inkarnatsiooni ajaarvamise]], mis lähtus [[Maarja kuulutus]]e kuupäevast [[25. märts]] [[9]] pKr [[Juliuse kalender|Juliuse kalendri]] järgi. See ajaarvamine oli idakristluses kasutusel Bütsantsi algussajanditel ning praegugi seoses [[Etioopa kalender|Etioopa kalendriga]] [[Etioopia]]s ning [[Eritrea]] kristlaste seas.
 
On olnud kasutusel ka ajaarvamine [[Kristuse ristilöömine|Kristuse ristilöömisest]], mille nii [[Hippolytus]] kui ka [[Tertullianus]] paigutasid kaksikute konsuliaastasse ([[29]] pKr). Süüria kristlased kasutasid [[Seleukiidide ajaarvamine|Seleukiidide ajaarvamist]].
 
Kristliku ajaarvamise alguspunkti võttis esimesena kasutusele [[Scythia Minor]]ist pärit [[munk]] [[Dionysius Exiguus]] [[Rooma]]s aastal [[525]]. Sellele järgnenud aastate juures kasutas ta sõnu ''anno Domini'' ('Issanda aastal'; lühend AD). Uus ajaarvamine tekkis tal seoses [[ülestõusmispüha kuupäev]]ade arvutamisega. [[Dionysius Exiguuse ülestõusmispühade tabel|Oma ülestõusmispühade tabel]]is [[märtrite ajaarvamine|märtrite ajaarvamise]] aasta 284 aastaga AD 532. Kaaskirjas võrdsustab ta aasta AD 525 [[Probus Noorem]]a konsuliaastaga.
17. rida ⟶ 19. rida:
 
Sellegipoolest olid ajaarvamisel üldiselt kasutusel keisrite [[valitsemisaasta]]d, mida kasutasid ka [[paavst]]id. Uus ajaarvamine sai Lääne-Euroopas üldkasutatavaks järk-järgult [[11. sajand|11.]]–[[14. sajand]]il. Selle levikule pani aluse [[Alcuin]], kelle soovitusel võttis selle kasutusele [[Karl Suur]].
 
[[Hispaania]]s jäi kauaks kasutusele [[Hispaania ajaarvamine]], mille algusaasta oli [[38 eKr]].
 
[[Bütsants]]i [[kroonik]]ud, sealhulgas [[Theophanes]], kasutasid endiselt ajarvamist alates [[maailma loomise daatum]]ist.
 
Aaastaid "enne Kristust" hakati laialdaselt kasutama alles 15. sajandi lõpus.
 
Kristliku ajaarvamise levik maailmas tuleneb kristliku traditsiooniga riikide domineerivast positsioonist. Praegu on kristlik ajaarvamine ülemaailmne standard, mida tunnustavad näiteks [[ÜRO]] ja [[Ülemaailmne Postiliit]]. Mitmes riigis on tavakasutuses mõni teine ajaarvamine.