Dokumendihaldus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
HendrixEesti (arutelu | kaastöö)
pean silmas toimetamise all eesti keelde panemist
HEDI (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
20. rida:
Dokumendisüsteem peab lähtuma konkreetse asutuse vajadustest ja toetama asutuse tegevuse eesmärke. Seega peab kõigepealt kindlaks määrama, missuguseid dokumente asutus vajab ning millal, kuidas ja kus tuleb need dokumendid süsteemi hõlmata.
 
Dokumendisüsteem peab tagama, et dokumentide ja arhiivi[[arhiiv]]i haldamine toimuks süstemaatiliselt ja, et kõik dokumentidega tehtavad toimingud oleksid tuvastatud.
 
Dokumendisüsteem peab:
33. rida:
 
ISO standardi järgi dokumentide haldamine hõlmab:
*põhimõtete ja standardite[[standard]]ite kindlaksmääramist
*ülesannete ja volituste määramist
*protseduuride ja juhiste kindlaksmääramist ja teatavakstegemist
65. rida:
===Dokumendihaldust reguleerivad normatiivaktid===
 
*'''Seadused''' (Arhiiviseadus, Avaliku teabe seadus, [[Isikuandmete kaitse seadus]], Raamatupidamisseadus, Töölepinguseadus)
*'''Vabariigi Valitsuse määrused ja käskkirjad''' (Asjaajamiskorra ühtsed alused, Arhiivieeskiri)
*'''Ministri määrused ja käskkirjad''' ( nt dokumentide näidisloetelud)
*'''Kohaliku omavalitsuse määrused''' (nt asjaajamise korraldamise ja dokumendihalduse põhinõuded)
*'''Eesti ja rahvusvahelised standardid''' (nt ISO 15489:2002)
*'''Soovituslikud juhised, eeskirjad, näidised ja teised nn hea tava dokumendid''' (nt ametniku [[eetikakoodeks]], dokumendihalduri eetikakoodeks, nõuded elektrooniliste dokumendisüsteemide funktsionaalsuseks, Rahvusvahelise Arhiivinõukogu poolt heaks kiidetud arhivaari eetikakoodeks)
 
Riigi avaliku halduse asutuste dokumendihalduse ja arhiivinduse arengu kavandamise, asjaajamist ning arhiivindust reguleerivate õigusaktide eelnõude väljatöötamise korraldamise, asutuste ajaajamise arendamise, sealhulgas elektroonilisele asjaajamisele ülemineku koordineerimise eest vastutab Riigikantselei dokumendihalduse osakond.
96. rida:
==Dokumendihalduse (lühi)ajalugu==
 
Teadaolevalt hakati esimesi dokumentide registreid koostama 13. sajandil Itaalias[[Itaalia]]s. Kuigi dokumendid märgistati juba siis erinevate indeksitega, tuli ette originaaldokumentide kadumise juhtumeid. Algelised dokumentide nimistud tekkisid 1313. aastal Inglismaal.
 
16.–17. sajandil hakkas tekkima koloniaalsüsteem ja see tõi kaasa oma dokumendiloome koos spetsiaalsete arhiivide asutamisega. Asjaajamise ühtsed alused töötati välja Venemaa tsaaririigis 1720. aastal.
105. rida:
Tänapäeval hõlmab dokumendihaldus dokumentide haldamist vaatamata nende eale, rahuldamaks avaliku ja erasektori dokumentide organisatsioonilisi vajadusi ja laiemas plaanis kogu ühiskonna huve arvestades.
 
==Välislink==
 
*[http://en.wikipedia.org/wiki/Records_management/ Records Management]
 
==Kasutatud materjal==
 
*Rahvusvaheline standard ISO 15489:2001 „Informatsioon ja dokumentatsioon. Dokumendihaldus”
 
*Rahvusarhiivi juhis „Dokumendi- ja arhiivihaldus”(20.10.2007) http://www.ra.ee/juhised/dhjuhis.pdf
 
*Rahvusarhiivi juhis “Asjaajamise ja arhiivitöö kontrollimine siseauditi käigus” (19.10.2007)http://www.ra.ee/juhised/auditjuhis.pdf
 
*Dokumendihalduri kutsestandard (20.10.2007) http://www.riigikantselei.ee/failid/dh_kutsestandard.pdf
 
*„Dokumendihalduse ABC” Rahvusarhiiv, 2004. (19.10.2007) http://www.ra.ee/abc