Veeõitseng: erinevus redaktsioonide vahel

P
resümee puudub
Resümee puudub
PResümee puudub
'''Veeõitseng''' (ka ''veeõitsemine'', ''vee õitseng'') on mikroorganismide (tavaliselt [[vetikad|vetikate]]) ajutine vohamine [[veekogu]]s.
 
Veeõitsengud võivad ilmneda nii [[magevesi|mage-]], [[riimvesi|riimveelistes]] kui ka [[soolane vesi|soolase veega]] veekogudes. Tavaliselt põhjustab veekogu õitsengut üks fütoplanktoni liik. Veeõitsenguga kaasneb sageli vee värvuse muutus, sageli muutub vesi kas hägusroheliseks, sinakasroheliseks, pruuniks või punakaks – see sõltub vohavast liigist ja järverežiimist. Veeõitseng põhjustab veekogus hapnikuvaeguse, mudastumise ja [[eutrofeerumine|eutrofeerumise]]. Kõige tavalisemad veeõitsengu põhjustajad on [[sinivetikad]] ehk tsüanobakterid, kes tegelikult on küll [[bakterid]].
 
Ehkki puudub üldtunnustatud veeõitsengu määramispiir, siis tavaliselt on tegu veeõitsenguga, kui milliliitris vees on 1000–10 000 {{kas|vetikarakku}}.