Veerežiim: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
Resümee puudub |
||
7. rida:
[[Troopikavööde|Troopika kliimavöötme]] jõgedele on iseloomulik väike vooluhulk ja madal veetase aasta jooksul. Ainult ookeanlistel saartel on sademete hulk suur ja ühtlane ning veetase jõgedel on kõrge kogu aasta jooksul.
[[Lähistroopika kliimavööde|Lähistroopika kliimavöötme]] jõgede veerežiim sõltub [[kliimatüüp|kliimatüübist]]. Aladel [[lähistroopiline vahemereline kliima|lähistroopilise vahemerelise kliimaga]] on jõgedel suurvesi talvel, millal sajab rohkem, aga madalvesi on kuival ja palaval suvel. [[Lähistroopiline mussoonkliima|Lähistroopilise mussoonkliimaga]] aladel on suurvesi suvel suvemussooni ajal. [[Lähistroopiline mandriline kliima|Lähistroopilise mandrilise kliima]] asuvaid jõgesid veerežiim on üsna ühtlane madala veetasemega.
[[Parasvööde|Parasvöötmes]] jõgede veerežiim samuti sõltub kliimatüübist. Üldiselt seda iseloomustab suurvesi kevadel lume sulamise tõttu ja sügisel paduvihmade tagajärjel. Madalvesi on iseloomulik talvel, millal sajab peamiselt lumi ja jõgede suurim osa on jääga kaetud, ning suvel, millal sademete hulk väheneb aga aurumine suureneb. Parasvöötme mussoonikliimaga aladel on jõgede veerežiim lähistroopilise mussooni kliima alade omaga sarnane.
[[Lähisarktiline kliimavööde|Lähisarktilises kliimavöötmes]] on jõed aasta suurim osa jääga kaetud. Selletõttu on veetase jõgedel madal ja suureneb natuke kevade lõppus lnme sulamisel.
Polaaraladel jõed peaaegu puuduvad.
Mäejõgedele on iseloomulik suvine suurvesi, mida põhjustab jää sulamine kõrge õhutemperatuuride tõttu.
Suured [[järv]]ed ja [[veehoidla]]d ühtlustavad jõgede veerežiimi, muutavad suurvett madalamaks.
| |||