Redaktsioon: 20. oktoober 2007, kell 18:16 redigeeri Estopedist1 (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 189 067 muudatust geo-toim mallil pole siin ilmselt mõtet; toim ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 20. oktoober 2007, kell 21:29 redigeeri eemalda Geonarva (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 26 722 muudatust PResümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: '''Äravool''' ehk '''jõe äravool''' on [[vesi\|vee]] kogus, mis teatud ajavahemikus (tavaliselt aastas) voolab valgalalt veekogusse (jõkke, ~~järve~~[[järv]]e, merre). Äravoolu(mahtu) mõõdetakse tavaliselt kuupmeetrites või kuupkilomeetrites aasta kohta. Äravoolu saab avaldada [[äravoolumaht\|äravoolumahuna]], [[vooluhulk\|vooluhulgana]], [[äravoolukiht\|äravoolukihina]] või ~~äravoolumoodulina~~[[äravoolumoodul]]ina. Äravoolu mõjutavad klimatoloogilised ([[sademed]] ja [[aurumine]]), füüsikalis-geograafilised ([[valgla]] suurus, [[pinnamood]], [[mullastik]], [[geoloogiline ehitus]], [[taimkate]] ning järved ja [[veehoidla]]d), inimetegevus ja kliima muutumine (Горошков 1979 <ref> Горошков И.Ф. ''Гидрологические расчеты''. Л., Гидрометеоиздат, 1979 </ref>). Kõige suurem äravool maailmas on [[Amazonas]]es, [[Eesti]]s on kõige veerohkem [[Narva jõgi]]. Äravoolu muutumine aasta jooksul põhjustab [[veetase]]me kõikumist veekogudes. Eesti kliimas on talvel ja suvel jõe äravool väike ning veetase langeb - see on [[paguvesi]] ehk madalvesi. Kevadel lume sulamise tõttu jõgede äravool suureneb ja veetase tõuseb - see on [[suurvesi]]. [[Soo]]d, järved ja veehoidlad ühtlustavad äravoolu. Veetaseme kõikumine aasta jooksul on väiksem nendel jõgedel, mis läbivad suuri järvi ja veehoidlaid. ==Viited==

Äravool: erinevus redaktsioonide vahel