Duralumiinium: erinevus redaktsioonide vahel

'''Duralumiinium''' (lad. durus "Kõva", teistel andmetel esimese tootmiskoha Saksamaa LV-s asuva [[Düren]]i linna järgi), duraal, alumiiniumisulam, mis sisaldab 2,2-5,7% vaske ja 0,2%-2,7% magneesiumi. Duralumiinium on deformeeritav ja termiliselt töödeldav. Karastamine suurendab tema plastsust, vanandamine tema tugevust (saavutatakse tõmbetugevus kuni 500MN/m2). Korrosioonikindluse suurendamiseks lisatakse sulamile 0,2-0,1% mangaani, plakteeritakse teda puhta alumiiniumiga või oksüdeeritakse. Duralumiiniumi kasutatakse laialdaselt konstruktsioonimaterjalina (põhimõtteliselt leht ja profiilmaterjaline) lennukitööstuses, masina- ja aparaaditööstuses ning ehituses. Duralumiiniumi valmistamise menetluse leiutas [[1906]]. aastal saksa insener A. Wilm (1869-1937)