Erinevus lehekülje "Rüütlimõis" redaktsioonide vahel

resümee puudub
P
Hoidmaks mõisa suguvõsa käes, moodustasid suuremate mõisade omanikud [[18. sajand]]i keskpaiku nõndanimetatud suguvõsamõisaid ehk [[fideikomiss]]e (''Adliges Güterfamilienfideicomiβ''), mida ei tohtinud müüa ega koormata muul viisil ja mida pärandati suguvõsa meesliini pidi [[majoraat|majoraadi]] põhimõttel.
 
Eestis aladel moodustati umbes 109 suguvõsamõisa. Nendes oli müügikeelu tõttu keeruline talusid päriseks osta.
 
Rüütlimõisa omanikul ([[mõisavanem]]al) oli oma mõisa territooriumil [[Mõisakohus|kohtu-]] ja politseivõim ([[mõisapolitsei]]) ja maksuvabadus, ainuõigus pidada [[veski]]t ja [[kõrts]]i, [[viin]]a põletada, [[õlu]]t pruulida ja jahti pidada. Samas oli [[mõisavanem]] kohustatud osa võtma [[maapäev]]ast ja täitma valitud või määratud omavalitsusameteid.
Anonüümne kasutaja