Ava peamenüü

Muudatused

Lisatud 166 baiti ,  12 aasta eest
algust korda + tulenemine vormid
'''Prioonid''' (ing.ehk ''protein'priionid''' infectious(mittesoovitav eestikeelne vorm particles''prion'') on(tuleneb [[inglise keel|inglisekeelsest]] ''viirus'''pr'''otein '''i'''nfectious (infecti'''on''') particles'') on [[viirus]]test väiksemad, ainult [[valk|valgust]] koosnevad [[nakkushaigus]]etekitajad.
 
Haiguse avastas ameeriklane [[Stanley Prusiner]], mille ees sai ta 1997. aasta [[Nobeli preemia]].
 
Prioonid on normaalsete valkude nakkuslikud vormid, mis muudavad terveid valke endasarnasteks. Prioonid põhjustavad mitmeid neurodegeneratiivseid haigusi imetajatel,: skreipi (inglise ''scrapie'') lammastel, veiste käsnjas ajuhaigus ehk [[hullulehmatõbi|"hullu lehma" tõbi]] ja [[Creutzfeldti-Jakobi tõbi]] inimestel.
 
Prioonid kahjustavad pea- ja seljaaju. Nende toimel tekivad tavalisest valgust spetsiifilised fibrillid. Ajukude muutub tänuarvukate arvukatelevakuoolide vakuoolideletõttu poorseks ja meenutab struktuurilt käsna. Sellest ka haiguse nimetus - spongioosne e.ehk käsnjas entsefalopaatia.
 
Prioonid on väga vastupidavad. Nad ei hävi tavalisel kuumutamisel, külmutamisel ega kuivatamisel.
 
== Prioonhaigused ==
 
Inimesel on eristatud nelinelja prioonhaigust:
*[[Kuru (haigus)|Kuru]]
*[[Creutzfeldt-Jakobi tõbi]] (CJD) - 15% pärilikud ja enamus sporaadilised