Võrtsjärve Limnoloogiakeskus: erinevus redaktsioonide vahel

P
typo
(Uus lehekülg: '''Võrtsjärve Limnoloogiajaam''' asub Vehendi külas Tartu maakonnas. Limnoloogiajaam tegeleb Eesti järvede, eriti Võrtsjärve, komplekssete uurimist...)
 
P (typo)
Aastal [[1958]] otsustas [[ENSV Teaduste Akadeemia]] ehitada olemasolevast välibaasist umbes 1 km põhja poole Limnoloogiajaama. Aasta hiljem algasid ehitustööd ning [[1961]]. aastal valmis esimene 4-korteriline elumaja, [[1962]] teine elumaja. [[6. mai]]l [[1961]] avati Limnoloogiajaama peahoone nurgakivi tahvel. Jaama projekteeris [[Harri Kingo]] ning lõplikult sai see valmis [[1962]]. aasta lõpus. Hiljem ehitati veel 8-korteriline elumaja ja teadusuuringuteks hädavajalikud akvaariumipaviljon, katsebasseinid ja sadamarajatised.
 
Limnoloogiajaama kõrgperiood elanike ja töötajate arvu poolest (üle 80 inimese) jäi [[1980. aastaaastad|1980ndate]] keskpaika, mil juhtaja oli [[Henn Habermann]].
 
Eesti taasiseseisvumisega toimusid suured muutused ka [[limnoloogia]]s ja [[hüdroloogia]]s, mis tugevasti mõjutasid ka Limnoloogiajaama käekäiku. Aastal [[1991]] asus jaama juhtima [[Ingmar Ott]], Riigi vähene finantseerimine viis töötajate ja elanike vähenemisele, samuti katkesid lühiajalised järvede komplekssed uurimistööd. 1990ndate keskpaiku taastus Limnoloogiajaama normaalne tegevus ning see tõi kaasa seal töötavate teadlaste publikatsioonide arvu ja kvaliteedi tõusu.