Platon Zubov: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
27. rida:
Troonipärijale [[Paul I|Paul]]ile ei avaldanud ta üldse austust. Katariina surm viis Zubovi hullumeelsuse äärele. Kümme päeva varjas ta end oma õe Olga juures. Üheteistkümnendal päeval külastas teda keiser Paul I, kes jõi tema terviseks ja soovis talle "nii palju õitsenguaastaid, kui selles peekris on tilku". Aastal [[1797]] aga jäeti ta ilma kõigist ametikohtadest, aastal [[1800]] tema mõisad konfiskeeriti ja tal soovitati tungivalt riigist lahkuda. Tänu [[Ivan Kutaissov|Ivan Pavlovitš Kutaissov]]i eestkostele sai ta oma mõisad tagasi.
Pauli valitsemisajal reisis Zubov mööda Euroopat, kus teda näidati kui kurioosumit. [[Teplice|Teplitz]]is armus ta krahvinna de la Roche-Aimontisse. Hiljem tegi ta abieluettepaneku Kuramaa vüstitarile, kuid see lükati tagasi. Pärast üht [[duell]]i, milles ta häbistavalt keeldus osalemast ja milles tema abi tappis [[Louis XVI]] nõo ševaljee de Saxe'i, tõmbus Zubov tagasi [[Rundāle loss|Ruhentali loss]]i.
Platon Zubovile on omistatud osalus Paul I tapmises koos vendade Valerijani ja Nikolaiga.
[[Aleksandr I]] määras Zubovi Riiginõukokku ja tagastas tema valdused, kuid endist mõju Zubov enam ei saavutanud. Pärast [[1812]. aastat lahkus ta Riiginõukogust.
Aastatel 1805–1806 laiendas ta oma valdusi. 30. detsembril 1805 ostis ta Šiauliai maakohtus [[Ginkūnai mõis]]a, millel oli kuus talu, 24 mees- ja 18 naishinge, kõrts, tuuleveski ja luba kasutada [[Šiauliai järv]]e. Alguses pööras ta oma uutele valdustele vähe tähelepanu, aga nõne aasta pärast toodi majapidamisse 12 hollandi veist ning suured karjad Valgevenest ja Ukrainast.
Elu viimased aastad veetis Zubov täielikus seltskondlikus eraldatuses [[Vilno kubermang]]us [[Joniškis]]es, kus ta kohtles talupoegi halastamatult.
| |||