Jean-Bertrand Aristide: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Boy (arutelu | kaastöö)
Boy (arutelu | kaastöö)
28. rida:
 
==Teine presidentuur==
Aristide võitis novembris [[2000]] toimunud presidendivalimised 91,8% häältest. Enamik opositsiooniparteisid boikoteerisid valimisi, väites, et neile ei anta õiglast võimalust. [[7. veebruar]]il [[2001]] vannutati Aristide teiseks ametiajaks Haiti presidendiks. Samal päeval vannutas CD [[Gérard Gourgue]]'i uue ajutise valitsuse juhiks. Aristide nõustus Ajutist Valimiskomisjoni uuendama, kuid ei lülitanud selle koosseisu opositsiooni poolehoidjaid. Märtsis [[2001]] sai uueks peaministriks [[Jean-Marie Cherestal]].
 
CD ei kiitnud kumbagi muutust heaks ja valitsus püüdis lasta Gourgue'i arreteerida. Võimuvaakuumi tõttu kannatas majandus. Aristide püüdis opositsiooni lepitada: juunis [[2001]] astusid mõned vaidlusalustel kohtadel olevad senaatorid tagasi. Läbirääkimised FL ja CD vahel ebaõnnestusid korduvalt. Detsembri keskel 2001 üritati riigipööret. Majandus jätkas järsku langust ning Cherestal astus jaanuaris 2002 tagasi.
34. rida:
Opositsiooni vastuväidete tõttu ei õnnestunud korraldada [[2003]]. aasta lõpuks ette nähtud valimisi. Et enamiku parlamendiliikmete ametiaeg lõppes jaanuaris 2004, oli Aristide sunnitud valitsema seadluste abil. Ta lubas korraldada valimised kuue kuu jooksul, kuid opositsioon nõudis tema tagasiastumist.
 
Jaanuaris 2004 lõi välja rahulolematus Aristide'i suutmatusega [[korruptsioon]]i välja juurida ja majandust toibutada. Paljudes linnades, eriti Port-au-Prince'is, olid massilised protestimeeleavaldused. Kokkupõrgetes hukkus mitu inimest. Opositsioon nõudis Aristide'i tagasiastumist enne ametiaja lõppu (veebruar [[2006]]), Aristide keeldus sellest.
 
[[5. veebruar]]il [[2004]] haaras mässuliste rühmitus "Revolutsiooniline Artibonite'i Vastupanurinne" võimu riigi suuruselt neljandas linnas [[Gonaïves]]'is. See oli suure Aristide'i-vastase ülestõusu ([[2004. aasta Haiti mäss]]) algus. [[22. veebruar]]iks olid mässilised vallutanud riigi suuruselt teise linna [[Cap-Haïtien]]. Sellega lõhenes riik faktiliselt mässuliste võimu all olevaks põhjaks ja valitsuse kontrolli all olevaks lõunaks. Aristide'i advokaat nimetas mässu, mida olevat juhtinud [[USA]] kodanik [[Andy Apaid]], sõjaväeliseks riigipöördeks, väites, et kasutati [[Dominikaani Vabariik|Doninikaani Vabariigist]] toodud raskerelvi.
Jaanuaris 2004 lõi välja rahulolematus Aristide'i suutmatusega [[korruptsioon]]i välja juurida ja majandust toibutada. Paljudes linnades, eriti Port-au-Prince'is, olid massilised protestimeeleavaldused. Kokkupõrgetes hukkus mitu inimest. Opositsioon nõudis Aristide'i tagasiastumist enne ametiaja lõppu (veebruar [[2006]]), Aristide keeldus sellest.
 
[[5. veebruar]]il [[2004]] haaras mässuliste rühmitus "Revolutsiooniline Artibonite'i Vastupanurinne" võimu riigi suuruselt neljandas linnas [[Gonaïves]]'is. See oli suure Aristide'i-vastase ülestõusu ([[2004. aasta Haiti mäss]] algus. [[22. veebruar]]iks olid mässilised vallutanud riigi suuruselt teise linna [[Cap-Haïtien]]. Sellega lõhenes riik faktiliselt mässuliste võimu all olevaks põhjaks ja valitsuse kontrolli all olevaks lõunaks. Aristide'i advokaat nimetas mässu, mida olevat juhtinud [[USA]] kodanik [[Andy Apaid]], sõjaväeliseks riigipöördeks, väites, et kasutati [[Dominikaani Vabariik|Doninikaani Vabariigist]] toodud raskerelvi.
 
==Põgenemine ja maapagu==