Harold Shipman: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
→‎Isiklikku: Vaata ka
Jürka (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
1. rida:
'''Harold''' Frederick '''Shipman''' ([[14. jaanuar]] [[1946]] – [[13. jaanuar]] [[2004]]) oli [[Suurbritannia|briti]] [[arst]], kes võis olla [[Suurbritannia]] kõigi aegade kõige ohvriterikkam [[sarimõrvar]]. Teda on hakatud nimetama "'''Mr Death'''" ('hr Surm') või ("'''Dr Death''') 'dr surm'.
 
==Eelnev elu==
Harold Shipman oli pärit [[Nottingham]]ist. Tema isa oli veoautojuht.
 
Teadlikkuse tõttu oma töölisklassipäritolust oli Haroldil tõrjuv hoiak võimalike sõprade suhtes.
 
Shipmani emale, kes suri 43-aastasena [[vähktõbi|vähki]], kui poeg oli 17-aastane, süstiti viimastel nädalatel enne surma valude vähendamiseks morfiini.
 
[[1965]] hakkas Harold õppima [[Leedsi Ülikool]]is meditsiini. Ta oli [[Pontefract]]i üldhaiglas noorem[[intern]] ([[1970)]] ja vanem[[intern]] ([[1971]]). [[1974]] hakkas ta tööle [[Todmorden]]is Abraham Ormerodi meditsiinikeskuses. Seal hakkas ta endale seadusevastaselt süstima [[valuvaigisti]]t [[petidiin]]i.
 
See tuli välja ning ta sai [[1976]]. aastal 600 [[Suurbritannia nael|nael]]a suuruse trahvi [[narkootikum]]ide tarvitamise ja [[võltsimine|võltsimise]] eest. Ta nõustus psühhiaatrilise raviga.
 
Pärast lühiajalist töötamist meditsiiniametnikuna [[Durham]]is hakkas Shipman 1977 arstina tööle [[Hyde]]’i linnas Donneybrook House’is. [[1992]]. aastal hakkas ta praktiseerima üksinda.
 
==Kuriteod==
Sõltumatu uurimise kokkuvõtte järgi juulist [[2002]] tappis ta aastatel [[1975]]–[[1998]] [[Lääne-Yorkshire]]'is [[Todmorden]]is ja [[Suur-Manchester]]i idaosas Hyde'is perearstina töötades 215 oma patsienti. Kokkuvõtte teinud kohtunik ''dame'' [[Janet Smith]] möönis, et on veel 45 kahtlast surmajuhtumit, mida ei saa täie kindlusega Shipmani arvele kirjutada. Selle uurimise lõplikud tulemused {{kas|avaldatakse 2004. aastal}}.
 
Shipman tappis oma ohvrid surmava [[diamorfiin]]i[[süst]]iga. (Diamorfiin on [[meditsiin]]is kasutatav [[heroiin]]i variant, mida Suurbritannias lubatakse kasutada [[valuvaigisti]]na.)
21. rida:
Tema ravialuseid suri kokku 459 inimest ja paljud juhtumid jäävad hämarusse, sest Shipman kirjutas sageli üksinda [[surmatunnistus]]e välja. Ta võltsis [[haiguslugu]]sid, et kinnitada surma põhjust surmatunnistusel, ja valetas sugulastele, et kutsus kiirabi välja. Ta tegi surmavaid süste sageli isegi ohvri kodus ajal, kui majas oli patsiendi perekonnaliikmeid.
 
Enamik ohvreid olid eakad naised. Ohvrite vanus oli 41 kuni 93 aastat.
 
Kõrge suremus tema patsientide hulgas tegi kolleegidele muret, kuid patsiendid usaldasid teda. Ta oli patsientide suhtes väga tähelepanelik ja hoolitsev.
 
==Motiivid==
29. rida:
 
==Tabamine, uurimine, kohus ja vangla==
Shipmani kuriteod avastati pärast seda, kui ta püüdis võltsida [[24. juuni]]l [[1998]] surnud Kathleen Grundy testamenti. Shipman oli teinud koduvisiidi, tuues ettekäändeks vereproovi võtmise väljamõeldud uurimistöö tarbeks. Võltsimine ebaõnnestus, sest testamendi tekst oli kohmakalt trükitud Shipmani kirjutusmasinal ja kogu varanduse jätmine arstile oli ebausutav. Shipman võltsis ka patsiendi allkirjad, kuid tal oli kaks tunnistajat, kes nägid, kuidas Grundy kirjutas alla mingile paberile. 24. juulil andis ohvri tütar asja politseile uurida. Ohvri surnukeha [[ekshumatsioon|ekshumeeriti]] augustis ja sellest leiti diamorfiini jälgi. Politsei oli samal aastal, märtsis 1998 ühe perearsti kahtlustuste tõttu teda uurinud, kuid ei suutnud leida tema vastu tõendeid.
 
Enne arreteerimist ütles Shipman meditsiiniõele, et ta jääb tõendite põhjal süüdi, ning hakkas nutma. Ainuke asi, mis ta Grundy surma puhul valesti tegi, olevat olnud see, et ta ei suutnud teha nii, et Grundy surnukeha [[kremeerimine|kremeeritaks]].
 
Shipman kutsuti koos advokaadiga [[7. september|7. septembriks]] politseisse. Kui Shipmanil paluti kommenteerida surma põhjust (morfiini või diamorfiini üledoos), siis Shipman väitis, et oli kahtlustanud Grundyt narkootikumide kuritarvitamises või regulaarses tarvitamises.
Shipman eitas järjekindlalt oma süüd. Ta eitas isegi süüdistusi mürgiste ravimite kuritarvitamises ja surmatunnistustele valeandmete kirjutamises, kuigi need olid ilmsed faktid. Seetõttu ei ilmnenud ka süüd kergendavaid asjaolusid.
 
Kohtuprotsess Shipmani üle kestis neli kuud. Shipman mõisteti jaanuaris [[2000]] süüdi 15 patsiendi tapmises. [[31. jaanuar]]il kell 17.07 mõistis kohtunik Forbes talle [[Preston]]i kohtus 15 [[eluaegne vanglakaristus|eluaegset vanglakaristust]]. Siseminister [[David Blunkett]]i korraldusel [[2002]] pidi ta jääma eluks ajaks vanglasse.
 
Juunis 2002 viidi Shipman Franklandi vanglast [[Durham]]is üle Wakefieldi vanglasse. Ülbe käitumise tõttu alandati enne jõule 2002 Shipmani staatust vangina. Kambrist viidi televiisor ära ja ta pidi hakkama kandma vanglariideid. Enesetapule eelnenud nädalal mõned tema privileegid taastati.
43. rida:
Kuni Wakefieldi vanglasse üleviimiseni oli Shipman enesetapuvalve all, kuid Wakefieldis see lõpetati, sest tema käitumine ei viidanud võimalikule enesetapule. Teda kontrolliti iga tund. Enesetapule eelneval õhtul oli tal 6-minutine telefonikõne oma abikaasaga, mis ei sisaldanud midagi ebaharilikku.
 
==Surm==
Ta leiti kella kuuese rituaalse ülevaatuse käigus [[poomine|pooduna]] oma kambris [[Wakefield]]i [[vangla]]s [[Lääne-Yorkshire]]'is 13. jaanuaril 2004 kell 6.20 ning tunnistati surnuks kell 8.10. Esialgse teate kohaselt poos ta end [[voodilina]]de abil oma kambri [[trellid]]e külge.
 
==Isiklikku==
Aastal [[1966]] abiellus Shipman Primrose’iga, taluniku tütrega, kellega ta oli tuttavaks saanud [[Leeds]]is õppimise ajal oma ööbimiskohas [[Wetherby]]s. Primrose oli Haroldist aasta noorem. Neil sündisid tütar Sarah ([[1967]]) ning pojad Christopher ([[1971]]), David ([[1981]]) ja Sam ([[1983]]).
 
Perekonnaliikmed jäid talle ustavaks.
 
==Vaata ka==
*[[John Bodkin Adams]]
 
[[Kategooria:Suurbritannia inimesed|Shipman, Harold]]