Erinevus lehekülje "Manon Lescaut (Puccini)" redaktsioonide vahel

P
 
==== Ajaloost ====
Idee panna muusikasse Prévost' romaan, vaid mõni aasta pärast prantsuse helilooja [[Jules Massenet]]' ooperi "[[Manon]]" triumfaalset edu Pariisi Koomilises Ooperis, tuli Puccinilt endalt. Puccini kaitses tuliselt oma veendumusi kuigi sõbrad hoiatasid teda suurt riski võtmast. "Massenet tunnetab seda lugu prantslasena, puudri ja menuettidega; mina tunnetan seda itaallasena, meeleheiliku kirega", ütles ta. Puccinil oli oma kindel idee ka teose libreto ülesehitusest, kaasates töösse koguni viis librettisti, nende hulgas ka Ruggero Leoncavallo, kes oli oma karjääri alguses, ega teadnud kas valida kirjaniku või helilooja elukutset. Viis libretisti oli loomulikult liiga palju ja ooperi kirjutamine võttis aega kolm aastat.
 
"Manon Lescaut" on tema esimene , milles võib ära tunda küpse Puccini stiili. Dramaturgiliselt on see Puccini üks kõige süngemaid ja meeleheitlikumaid oopereid. Viimane vaatus on praktliselt tervikuna ainult Manoni surmastseenile üles ehitatud. Meeldejääv on kolmanda vaatuse stseen kooriga, kus prostituudid Ameerikasse saadetakse, kus erinevad komponendid - rahva hüüded, väljasaadetute nimetamine, Lescaut' freneetiline ärevus ning Des Grieux meeleheide - sulavad kokku üheks sugestiivseks tervikuks.
208

muudatust