Lihtheli: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
{{ToimetaAeg|kuu=september|aasta=2007}}
[[Pilt:Simple harmonic motion.png|thumb|Võnkekõvera osa, mis algab keskjoonest, läbib [[laine]] maksimumpunkti, miinimumpunkti
ja lõppeb taas keskjoonel, nimetatakse tsükliks (cycle).]]
[[Pilt:Overtone.jpg|thumb|250px|Keha võnkumine (pillikeele võnkumine) täies ulatuses annab [[põhisagedus]]e ja võnkumine väiksemate osadena annab kiirema [[võnkesagedus]]e ja tekkinud [[heli (muusika)|helisid]] nimetatakse [[ülemheli]]deks]]
'''Lihtheli''' ehk '''lihtvõnkumine''' ehk '''puhastoon''' koosneb ühest [[harmooniline võnkumine|harmoonilisest võnkumisest]].
 
Võnkekõvera osa, mis algab keskjoonest, läbib [[laine]] maksimumpunkti, miinimumpunkti ja lõppeb taas keskjoonel, nimetatakse '''tsükliks''' (ing.''cycle'').
 
Tsükli ajalist kestust nimetatakse '''[[periood]]iks''' (ing. ''period'').
 
Tsükli pikkust väljendatakse ka [[lainepikkus]]ega (ing. ''wavelenght''), mis on kahe järjestikuse tsükli analoogiliste punktide vaheline kaugus.
 
Võngete faasi (ing. ''phase'') kirjeldatakse nurgakraadidega,
üks terviklik tsükkel on 360°. Võnkekõvera nullpunkt enne positiivset osa on 0°.
 
[[harmooniline võnkumine|Harmoonilise võnkumise]] võrrand
: '''x = a sin ω t'''
9. rida ⟶ 17. rida:
*[[võnkeperiood]] - aeg, mille vältel võnkuv keha sooritab ühe '''täisvõnke''' (tsükli). Sest võnkumist iseloomustab ajavahemik, mille möödumisel [[liikumine]] uuesti kordub. Mõõtühik on [[sekund]] (s).
:T = 2π/ω
*[[võnkesagedus]] on ajaühikus sooritatud '''täisvõngete''' arv. Mõõtühik [[herts]] (Hz) 1 Hz = 1 võnge sekundis, 65,4 Hz = 65,4 võnget sekundis ehk 1 Hz = 1 tsükkel / 1 sekund
:f = 1 / T = ω / 2π või [[nurksagedus]] ω = 2π / T
*[[hälve]] kaugus tasakaaluasendist antud ajahetkel
*[[võnkeamplituud]] on võnkekõvera harja kaugus keskjoonest ja iseloomustab [[helivaljus]]t. Mida suurem amplituud, seda valjem heli.
*[[võnkeamplituud]]
*[[algfaas]]
 
[[Pilt:Overtone.jpg|thumb|250px|Keha võnkumine (pillikeele võnkumine) täies ulatuses annab [[põhisagedus]]e ja võnkumine väiksemate osadena annab kiirema [[võnkesagedus]]e ja tekkinud [[heli (muusika)|helisid]] nimetatakse [[ülemheli]]deks]]
 
[[Keha]] ([[elastne keha|elastse keha]]) [[võnkumine]] täies ulatuses annab põhilise [[võnkesagedus]]e ehk [[põhivõnkesagedus]]e. See on [[heli koostis]]e [[põhiheli]] (mis määrab heli kõrguse).