Erinevus lehekülje "Balthasar Russow" redaktsioonide vahel

resümee puudub
Russow sündis ilmselt enne 1536. aastat (oletatavasti) Tallinna voorimehe Simon Russowi (Risso või Rissa) pojana (Kaplinski pakub Russowi isaks [[sakslased|sakslasest]] [[kullassepp]]a Simon Russenbergi) ning sai esmase hariduse Tallinna linnakoolis. Aastatel [[1559]]–[[1562]] õppis Russow oma õpetaja [[Bartholomäus Frölinck]]i soovitusel Stettini ([[Szczecin]]i) vaimulikus akadeemias magister [[Matthäus Wolff]]i juures. Õppeaineteks olid ladina, kreeka ja ilmselt ka heebrea keel, peamiselt rõhuti aga praktilisele teoloogiale. Stettinist võlgade tõttu põgenenuna (sest isa ei saanud sõja tõttu talle raha saata) siirdus Russow lühikeseks ajaks [[Wittenberg]]i ning seejärel [[Bremen]]i, kus tema teine kunagine õpetaja [[Johannes Sum]] tahtis temast teha enda abiõpetajat. Seal sai ta aga kuulda isa surmast ning pöördus veel 1562. aastal Tallinnasse tagasi.
 
[[1563]]. aastal sai Russowist [[Pühavaimu kirik]]u [[diakon]] ning [[1566]]. aastal eesti (ehk mittesaksa) koguduse [[pastor]]. Sellel kohal oli ta kuni oma surmani [[1600]]. aastal. Vahepeal jõudis Russow nii kirjutada kroonika, tõusta linna ülemkihi hulka kui ka kolm korda abielluda. Esimeseks naiseks oli saksa käsitöölise Henrik Ganderseni tütar Elsbet, teiseks Tallinna piiskopi [[Johannes Robertus von Geldern]]i tütar Margarethe ning kolmandaks jõuka kaupmehe tütar Anna badeBade, kes oli ka raehärra ning bürgermeistri Heinrich von Lohni kasutütar. Nõnda sai Russowist raeliikmete sugulane, mis tähendas ühtlasi kõrgeimat ühiskondlikku positsiooni, milleni Tallinnas oli võimalik jõuda. Tema surma puhul nimetas Tallinna raad Russowit kui linna vanimat pastorit austavalt ''senior''iks.
 
Russowi tähtsus ja tuntus põhineb "[[Balthasar Russowi Liivimaa kroonika|Liivimaa kroonika]]l", mis käsitleb põhjalikult [[Liivimaa]] ajalugu [[16. sajand]]il, olles oluline allikas [[Liivi sõda|Liivi sõja]] kohta koos [[Johann Renner]]i ülestähendustega Liivimaa ajaloost aastatel [[1556]]–[[1561]]. Russowi kroonika ilmus esmakordselt [[Rostock]]is [[1578]]. aastal, teine trükk sama aasta sügisel samas kohas ning [[1584]]. aastal ka tunduvalt täiendatud kolmas trükk [[Barth]]is. Kroonika moraliseeriv ning julge ja otsekohene stiil ei meeldinud paljudele aadlikele, mistõttu mitmed neist teosele ka vastuväiteid esitasid. Tuntumad neist olid [[Elert Kruse]], [[Heinrich von Tisenhausen]] ja [[Tönnes Maydell]].
Anonüümne kasutaja