Heroodese palee terrassil. Herodes peab oma õukonnaga pidu. Narraboth, noor süürialane ja sõjapealik piilub läbi paleeukse Herodese imekaunist kasutütart Salomed, kellesse ta on sügavalt armunud. Ilmub Salome, et värsket õhku hingata. Korraga kuuleb ta vangitürmist kostuvat Ristija Johannese häält, mis kuulutab Messiase tulekut. SalomèSalome on võlutud sellest häälest ja palub valvuritel endale vangi näidata. Valvurid algselt keelduvad, aga Narraboth ei suuda SalomèSalome võludele vastu panna janing annab loa Johannes türmist välja tuua. Johannes neab HerodestHeroodest ja tema liiderlikku naist HerodiastHeroodiast. SalomèdSalomed hurmab Johannese olemus, ja ta üritab teda endasse armuma panna ja nõuab Johanneselt suudlust. Meeleheitel Narraboth tapab end. Johannes keeldub SaolmèSaolme ettepanekust ja ta viiakse kongi tagasi. Ilmub HerodesHeroodes, kes on rahutu ja nõuab et SalomèSalome tema meelt lahutaks ja tantsiks talle ükskõik millise hinna eest. SaolmèSaolme nõustub ja tantsib. Tantsu lõppedes kuulutab ta: "Ma tahan Johannese pead!" Herodes on õudusest haaratud, kuid lõpuks on sunnitud nõustuma. Salomè'leSalomele tuuakse hõbekandikul Johannese pea. Ekstaasis SalomèSalome suudleb Johannese veritsevat pead. Herodes käsib valvuritel SalomèSalome tappa. SalomèSalome sureb valvurite kilbilöökide all.
== Ajaloost==
"Salome" esietendus oli hoolimata ooperi lavaletoomise raskustest hoolimata rahvusvaheline triumf. OoperiTeose kõhedusttekitav atmosfäär ja julm lõpustseen, rääkimata Salome seitsme loori tantsust, tekitasid hirmu tsensuuri ees. Seetõttu otsustati ka ooperi esietendus katoliiklikust Viinist pisut vabamasse Dresdenisse üle tuua. Väga raske oli ka peategelase valik, SalomèSalome partii on ülimalt keeruline ja väga suurt vastupidavust nõudev, samuti kartis helilooja, et lauljaid ei ole üle suure orkestrikoosseisu (109 inimestmuusikut) kuulda. Peategelase valik langes Wagneri-laulja Marie Wittichile, kes oli oma välimuselt kaugel tütarlapselikust printsess SalomèstSalomest. Seetõttu otsustati SalomèSalome tantsuks kasutada tantsijat. Aga "hoolimata tädike Wittich'st", nagu Strauss irooniliselt [[Hugo von Hofmannstahl|Hofmannstahlile]] end väljendas, kutsuti lauljaid, dirigenti ja heliloojat pärast esietendust lavale tervelt 38 korda. Seda ilmselt ka seetõttu, et selle ooperi tegelaste psühholoogia väljendub ennekõike orkestripartiis, nagu näiteks kohutav vahemäng mis järgneb Narrabothi enesetapule või Johannese tagasiminek vangikongi, mis kirjeldab seda, mis toimub SalomèSalome hinges.
