|
Bell vastab sellisele võimsuste suhtele, mille kümnendlogaritm on 1. Näiteks intensiivsuse muutumine 10, 100, 1000 korda = 1,2,3 B = 10, 20, 30 dB. Detsibell on logaritmiline mõõtühik, mis võrdleb mõõdetavat taset ehk nivood kokkuleppelise nullnivoo suhtes. Kokkuleppeliseks nullnivooks on valitud minimaalne helirõhk sagedusel 1000Hz, mis veel tekitab kuulmisaistingu.
====Liitvõnkumine ehk liithelid====
Elastne heliallikas võngub terves ulatuse, kuid samaaegselt ka osadena (pooltena, kolmandikena või mistahes võimalike osadena). See sõltub eelkõige materjalist.
{{brClear}}
Lihtvõnkumine ehk lihtheli on heli, mis koosneb ainult ühest harmoonilisest võnkumisest.
Liitvõnkumine ehk liithelid on helid, mis koosnevad paljudest erineva sageduse ja amplituudiga võnkumistest.
{{brClear}}
Tervikuna võnkudes annab heliallikas kõige väiksema (madalama) võnkesageduse (põhisageduse) ning selliselt tekkinud heli nimetatakse '''põhiheliks'''.
Tervikust väiksemate osade võnkumine annab suurema (kõrgema) võnkesageduse ja neid helisid nimetatakse '''ülemhelideks'''. Ülemhelide võnkesagedus on põhisagedusest (põhihelist) täisarv (2, 3, 4, jne) korda suurem.
{{brClear}}
Põhiheli koos ülemhelidega nimetatakse '''osahelideks''' ehk harmoonikuteks.
*1.harmoonik ehk põhiheli (näiteks: 110Hz = suure oktaavi la ehk A)
*2.harmoonik ehk 1. ülemheli (2 korda põhiheli s.o. 2*110=220Hz=väikese oktaavi la - a)
*3.harmoonik ehk 2. ülemheli (3 korda põhiheli s.o. 3*110=330Hz = 1. oktaavi mi - e<sup>1</sup>)
*4.harmoonik ehk 3. ülemheli (4 korda põhiheli s.o. 4*110=440Hz = 1. oktaavi la - a<sup>1</sup>) jne.
{{brClear}}
Osahelide rida C-st.
[[Image:Harmonic_scale.png]]
Keele võnkumine tervikuna annab põhisageduse (110 Hz). Keele võnkumine poole kaupa tekitab [[oktaav|oktaavi]] (7-12 helist koosnev helikogumik) võrra kõrgema heli (220 Hz). Kolmandiku võnkumine annab 3 korda suurema [[võnkesagedus|võnkesageduse]] (330 Hz), oktaav + kvint. Neljandiku võnkumine 4 korda suurema võnkesageduse (440 Hz), 2 oktaavi kõrgema heli jne.
==Heli omadused==
| 