Erinevus lehekülje "Varangu (Haljala)" redaktsioonide vahel

resümee puudub
 
Esmakordselt on küla mainitud [[1241]] [[Taani hindamisraamat]]us nime all ''Uvarangalae''. Nimi võib tuleneda sõnast varang või võreng, mis tähendas sügavat hauakohta jões. Teise teooria järgi tähendas sõna varang paksu metsatihnikut. Vähem tõenäoliselt tuleneb küla nimi [[germaani]] sõnast varang või vaering (< *var 'leping, liit'), mis tähendas ([[viikingilaev]]a) meeskonda. [[13. sajand]]il oli Varangu küla suuruseks 32 [[adramaa]]d, mis oli ligi kaks korda rohkem [[Virumaa]] keskmisest. Elanike arv võis tollal olla u 200.
 
Varangu järgi on nime saanud [[Wrangel]]ite aadlisuguvõsa, kust on võrsunud näiteks arktikauurija [[Ferdinand von Wrangel]] (1796-1870) ning Venemaa kodusõja valgekaartlaste üks juhte Peter von Wrangel (1878-1928).
Varangu järgi on nime saanud Wrangelite/Wrangellide suguvõsa. Nende esiisale Eilardusele, kes pärines [[Lüneburg]]i kandist Löwenwolde (ka Levenwalde) soost ning Taani hindamisraamatu andmeil langes 1241. aastal, [[lään]]istati selle kandi maad juba 13. sajandi algul. Eilardusele ja tema vennale Robertusele kuulusid Põhja-Eestis ulatuslikud maa-alad. Eilarduse järeltulijaks oli ilmselt Heinrich von Löwenwolde, kes hiljem esineb juba Varangu külalt saadud nime all Hinricus de Wrangele ja Heinrich von Frangen. [[1277]]. aastal oli ta läänistamise tunnistajaks [[Riia peapiiskop]]i territooriumil ning muutus ka ise Riia peapiiskopi [[vasall]]iks muidu [[Taani]] valitsemise all olevas Põhja-Eestis. [[1279]]. aasta märtsis langes ta lahingus leedulastega. Wrangellidele kuulus Varangu aastani 1402, pärast seda kuulus küla Liivi sõjani Rakvere [[foogt]]ile.
 
Varangu järgi on nime saanud Wrangelite/Wrangellide suguvõsa.esiisale Nende esiisalerüütel Eilardusele, kes pärines [[Lüneburg]]i kandist Löwenwolde (kavõi Levenwalde) soost ning Taani hindamisraamatu andmeil langes 1241. aastal, [[lään]]istati selle kandi maad juba 13. sajandi algul. Eilardusele ja tema vennale Robertusele kuulusid Põhja-Eestis ulatuslikud maa-alad. Eilarduse järeltulijaks oli ilmselt Heinrich von Löwenwolde, kes hiljem esineb juba Varangu külalt saadud nime all Hinricus de Wrangele ja Heinrich von Frangen. [[1277]]. aastal oli ta läänistamise tunnistajaks [[Riia peapiiskop]]i territooriumil ning muutus ka ise Riia peapiiskopi [[vasall]]iks muidu [[Taani]] valitsemise all olevas Põhja-Eestis. [[1279]]. aasta märtsis langes ta lahingus leedulastega. Wrangellidele kuulus Varangu aastani 1402, pärast seda kuulus küla Liivi sõjani Rakvere [[foogt]]ile.
 
Tõenäoliselt [[16. sajand]]il tekkis [[Varangu mõis|Varangu rüütlimõis]] (sks k Wrangelshof), mille [[1613]] sai Rootsi kuningas [[Gustav Adolf]]ilt Moritz Wrangel. [[1652]]-[[1656]] rajas kapten Fabian Moritz Wrangell mõisa esindusliku peahoone, osade teadete järgi valmis ehitus [[1666]]. Mõis sai kannatada [[1905]]. aasta rahutuste ajal ning on tänaseks varemetes; säilinud on maakividest [[viinaköök]], kus asub raamatukogu, ning osaliselt tallihoone. Osaliselt on säilinud mõisa park. Külakeskusest ja mõisasüdamest veidi eemal asub omapärase arhitektuuriga [[kabel]].
 
[[1946]]. aastal alustati Varangul Selja jõele vana [[vesiveski]] asukohta [[hüdroelektrijaam]]a ehitust. Ehitus käis lööktöö korras ning 70kW jaam andis voolu [[1961]]. aastani, mil lõpetas töö seoses [[põlevkivi]]energeetika eelisarendamisega.
 
[[Category:Eesti külad]]
Anonüümne kasutaja