Kildad: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
uus sisu; üritasin probleemi olemust selgitada |
PResümee puudub |
||
3. rida:
'''Kildad''' on kivimid, mida iseloomustab [[kildalisus]] ehk kildaline tekstuur.
Kiltadeks nimetatakse kivimeid, mis on [[Stress (geoloogia)|suunatud rõhu]] ehk stressi tingimustes omandanud kihilise või plaatja väljanägemise, kus kihid on orienteeritud risti stressi suunale. Seejuures ei ole tähtis, kas kivim on alles [[Diagenees|diageneetilises]] staadiumis või juba [[Moone|moondunud]]. Diageneetiline on [[savimineraal]]e sisaldav [[settekivim]]. Seepärast nimetatakse kiltadeks nii [[savikilt]]a, kilta ehk fülliiti kui ka [[Kristalne kilt|kristalset kilta]]. Savikilda sünonüümideks on [[savikivim]] ja [[argilliit]]. Tegemist on kildalise ilmega settekivimitega. Fülliit on läikiva pinnaga [[Peitkristalliline struktuur|peitkristalliline]] [[moondekivim]]. Fülliit ei sisalda enam savimineraale, vaid need on asendunud [[vilgud|vilkudega]], mis annavadki talle läikiva ilme. Kristalne
Tuleb märkida, et mitte kõik [[geoloog]]id ei poolda lõpuni ülalpool väidetut. Nende arvates võib kildaks nimetada ainult moondunud kivimit, mistõttu ei ole õige näiteks [[Türisalu kihistu]] argilliiti nimetada [[Diktüoneemaargilliit|diktüoneemakildaks]]. Seega, savikivim ehk savikilt ehk argilliit ei kuuluks sel juhul kiltade hulka. Selle väitega tuleb nõustuda siis, kui me kilta defineerime moondekivimina, kuid kui kilta defineerida läbi kildalisuse, tuleb möönda, et diktüoneemakilt on täiesti aktsepteeritav nimetus (praegu me ei puuduta ''Dictyonema flabelliforme'' vs ''Rhabdinopora flabelliformis'' teemat).
| |||