Blekinge: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P robot Adding: ang:Blecinga īeg |
|||
92. rida:
Kuigi Blekinge oli iidsest ajast Rootsiga seotud, võis teda siiski juba [[1060. aastad|1060. aastatel]], mil [[Lundi piiskop]] [[Egino]] tõi Skånest ida poole [[kristlus|ristiusu]], pidada Taani osaks. Keskajal oli Blekinge pisut väiksem kui praegu, sest ''[[Listers härad]]'' oli Blekingest eraldi. Maakonnal oli oma ''[[landsting]]'', mis käis arvatavasti koos [[Hjortsberga]] lähedal ''[[Medelstads härad]]]''<nowiki>'is</nowiki>, ja oma maakohtunik, kuid seal kehtis Skåne õigus. Nagu hiljemgi, kuulus Blekinge [[Lundi piiskopkond]]a.
Aaastal [[1242]] sai Blekinge hertsogkonnaks, kuid pärast esimese hertsogi [[Knut Valdemarsson]]i surma [[1260]] läks ta kroonile tagasi. Aastal [[1329]] anti see pandiläänina Holsteini krahvile Johanile. Et aga tema ja tema foogtid olid suured rõhujad, läks Blekinge koos Skåne ning [[Hven]]i saarega [[19. juuni]]l [[1332]] Kalmari leppega Rootsi kuningale [[Magnus Eriksson]]ile, kes hiljem samal aastal ostis ära krahv Johanile antud pandikirja. Aastal [[1360]] vallutas Taani kuningas [[Valdemar Atterdag]] Skåne peamise kindluse [[
Blekinge vanim linn on [[Ronneby]] (taani ''Rønneby''), mida on mainitud [[13. sajand]]il ja mis sai [[linnaõigused]] [[1387]]. Teine vana linn on [[Sölvesborg]] (taani ''Sølvesborg''; linnaõigused [[1445]]).
|