Redaktsioon: 11. märts 2005, kell 15:04 redigeeri 213.35.166.223 (arutelu) Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 17. aprill 2005, kell 23:42 redigeeri eemalda Siim (arutelu \| kaastöö) 15 888 muudatust vale või sobimatu välja; vajab toimetamist Uuem muudatus →
1. rida: {{toimeta}} '''Kildad''' on [[moondekivimid]], mis löögi toimel lõhestuvad õhukesteks siledapinnalisteks plaadikesteks. Kiltade koostis ja omadused olenavad lähtekivimite koostisest ja nende moondumise määrast. Nõrgal moondel on tekkinud näiteks ~~[[Savikildad\|savikilt]],~~ [[Fülliidid\|fülliit]], [[Kloriitkildad\|kloriitkilt]], [[Talgikildad\|talgikilt]], tugeval moondel nn [[kristallilised kildad]]. 11. rida ⟶ 13. rida: Kristallilistes kiltades on valdavateks [[mineraalid]]eks [[vilgud]], [[kvarts]], [[granaat]] jt, mis võivad olla orienteeritud risti stressi suunale. ~~Kildad, [[gneisid]], [[graniidid]] jt on ürg- ja agueooni [[kivimid]] ja on selletõttu~~ ~~tugevasti moondunud ning neid kivistisi leidub haruharva.~~ ~~Iga selline leid on [[Geoloogia\|geoloogidele]] tõeliseks suursündmuseks.~~ ~~[[Arhaikum]] ja [[proterosoikum]] moodustavad ajaliselt valdava osa Maa teadaolevast~~ ~~geoloogilisest minevikust.~~ ~~See on aeg, mil [[Maa (planeet)\|Maa]] kattus tahke koorega, kujunesid [[atmosfäär]] ja [[hüdrosfäär]] ning algas elu areng.~~ ~~[[Eesti rändkivid\|Eesti rändkivide]] hulgas moodustavad moondekivimid umbes 13%. Peale valitsevate~~ ~~[[Migmatiidid\|migmatiitide]] ja [[gneissid]]e esineb vähemal määral [[Amfiboliidid\|amfiboliite]],~~ ~~[[Kristallilised kildad\|kristallilisi kiltu]], [[Fülliidid\|fülliite]] ja [[Savikildad\|savikiltu]] ning [[Kvartsiidid\|kvartsiite]]~~ ~~(jotnia kvartsiidid).~~ ~~==Välislink==~~ ~~[http://www.ut.ee/BGGM/miner Tartu Ülikooli geoloogiamuuseum]~~ {{täienda}}

Kildad: erinevus redaktsioonide vahel