Erinevus lehekülje "Ritsiklased" redaktsioonide vahel

resümee puudub
(Uus lehekülg: {| align=right id=toc style="width: 250px; margin: 0 0 1em 1em" |- style="background:#ccccff" |colspan="2" align="center" bgcolor="#ccccff" |'''Ritsiklased''' |- style="background:#cc...)
 
Peale ritsiklaste kuulub ritsikaliste alamseltsi ka [[kilgilised]] (''Grylloidea''), kelledest nad erinevad käppade ehituse poolest. Ritsiklaste käpad koosnevad neljast ja kilgilistel kolmest lülist. Erineb ka siriaparaat: kilgilistel paikneb poogen, millega mööda peegli soont tõmmatakse, paremal, mitte vasakul kattetiival. Muneti on ritsikalistel mõõkjalt kaardunud, kilgilistel aga sirge.
 
Ritsiklased on enamasti väga hästi arenenud tiibadega, tiivutuid vorme on väga vähe (näit.näiteks ''Saga pedo'' - [[stepiritsikas]]). Nii isastel kui emastel on eessäärtes kuulmisorganid, kuid siristamisõime on tavaliselt vaid isastel. Selles sugukonnas on nii taim-, sega- kui röövtoidulisi vorme (näiteks eespool mainitud stepiritsikas toitub vaid teistest putukatest).
 
Ritsiklaste sugukonna mitmed liigid torkavad silma väga valju siristamisega. Enamasti "laulavad" loomad päeval, kuid laul võib jätkuda ka pimeduses. Selline on näiteks Eestis peamiselt läänesaartel levinud [[roheline lauluritsikas]] (''Tettigonia viridissima''). Laulavad ainult isased loomad.
1669

muudatust