Mõistus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Kamma (arutelu | kaastöö)
Jooksu pealt tehtud täiendused
Kamma (arutelu | kaastöö)
11. rida:
Pole selge, kas väljaspool Kanti paradigmat ka neid sõnu samal viisil eristada saab. Kui aru on eesti keeles seotud arutlemisega ja mõistus on seotud mõistmisega, siis näib, et aru vastastamine isegi Kanti ''Verstand''-ile ei pruugi olla õigustatud, sest ''Verstand'' seotud meeleandmete automaatse korrastamisega tunnetusvõime jaoks, st inimesele mõistetavaks tegemisega. Kanti ''Verstand'' ei arutle, vaid rakendub iseenesest. Sestap on see pigem lähedane eesti keele 'mõistusele'. Väärib rõhutamist, et ka vastavat verbi ''verstehen'' tõlgitakse sageli sõnaga 'mõistma'.
 
''Vernunft'' tähendab saksa keeles aga kõige üldisemat mõtlemise võimet, mis haarab endasse kõikvõimalikud alamvormid. Kantil on aga see just võime, mille abil tunnetusvõimeid arutlevalt liigendatakse -- ning on ainult perifeerselt seotud [[mõistmine|mõistmise]] kui sellisega [[hermeneutika|hermeneutilises]] mõttes. Kanti jaoks oli inimese kui mõistusolendi puhul oluline tema suutlikkus [[otsustus]]te vahendusel arutleda ning neid teadmistena formuleerida. Eesti 'mõistus' ja 'mõistmine' on aga seotud teadvusel olemise, märkamise ja mäletamisega, mis Kanti intensioonidele tegelikult ei sobi.
 
Seega on arukas 'mõistust' ja 'aru' väljaspool Kanti mitte rangelt eristada.