Redaktsioon: 4. september 2007, kell 14:50 redigeeri Tiuks (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 39 659 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 7. september 2007, kell 00:58 redigeeri eemalda Tiuks (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 39 659 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
5. rida: Muusikalise mõtte - [[meloodia]] - mõistmise aluseks on laad (vene k ''лад'', ing. pr. ''mode'', it. ''modo'', lad. ''modus'' - kooskõla, korrastus, ehitus, kuju). [[Keskaegne laaditeooria\|Laaditeooria]] aluseks on [[Boëthius]]e viies raamatus "''De institutione musica''" kirjeldatud ~~vana~~[[Vana-~~kreeka~~Kreeka]] laadisüsteem ja Ptolemaiose transpositsiooniskaalad. [[Keskaeg\|Keskaajal]] tähendas laad: helide kõrguslikku korrastusviisi helide vältuslikku korrastusviisi [[mensuraalnotatsioon]]is Laadi üksikuid helisid nimetatakse [[aste (muusika)\|astmeteks]]. Astmete arv võib olla laadis erinev. Enamiku laadide heliliseks baasiks on [[diatooniline helirida]]. Valdava enamuse moodustavad tänapäeval 7-astmelised [[diatooniline ~~helirida~~laad\|diatoonilised]] laadid]]. Laad võib olla: 22. rida: Üks arenguetapp laadide arengus on 5-astmelised laadid, kus puudusid pooltoonid - [[pentatoonika]]d. Tänapäevani tuntud on 7-astmelised [[diatooniline laad\|diatoonilised]] laadid]] ehk '''[[heptatoonika]]d'''. Laadid jagunevad kahte gruppi:

Laad: erinevus redaktsioonide vahel