Aru: erinevus redaktsioonide vahel

[[Immanuel Kant]] vastandab aru [[meelelisus]]ele kui aktiivse vaimutegevuse, [[tunnetus]]e "[[spontaansus]]e", "võime ettekujutusi ise esile kutsuda". Aru on "võime mõelda meelelise kaemuse eset", "võime otsustusi teha", mõistete, otsustuste ja reeglite võime, "reflekteerimisvõime". Aru produtseerib mõisteid ning on kategooriate allikas. "[[Apertseptsiooni ühtsus]] kujutlusvõime sünteesi suhtes on aru, ja seesama ühtsus kujutlusvõime [[transtsendentaalne süntees|transtsendentaalse sünteesi]] suhtes [on] [[puhas aru]]."

Aru on "kategooriate vahendusel kõigi [[kogemus]]te formaalne ja sünteetiline printsiip". Aru on "reeglite võime", ta on "alati ametis [[nähtumus]]te läbikammimisega [''durchzuspähen''] kavatsusega neis mingit reeglit avastada." Nii saab arust "looduse seadusandlus".