Vineer: erinevus redaktsioonide vahel

 

Spoonid asetatakse vineertahvlisse üksteise suhtes kiudude suunaga risti nii, et kihtide arv oleks paaritu (spoonikihi paksus on 1,4–3,2 mm). See on vajalik vineertahvli kaardumise tõkestamiseks, kuna väliste spoonide kiud on ühesuunalised. Vineeri

 

Välitingimustesse sobib niiskus- ja veekindel kasevineer, selle saamiseks kasutatakse veekindlaid liime. Välisvineeri puhul tarvitatakse ilmastiku- ja niiskuskindlat liimi – vineer allub muide niiskusele vähem kui puit mille kokku (WBA) liimi. Kui kanda vineerile pinnakate, talub see niiskust veel paremini ja näiteks betoonivalu raketise kasutuskordade arv suureneb. Lisaks tulevad valupinnad siledamad. Välistingimustes ja niisketes ruumides kasutatava vineeri ääri tuleb kaitsta vastava erivärvi või muu sobivaga. Kui vineerplaadid on soovitud mõõtu lõigatud, tuleks horisontaalpinnad 45kraadise nurga alla freesida. Fassaadivineerina seda kasutada ei saa, sest puudub ultraviolettkiiri ärapeegeldav kiht. See tähendab seda, et vineer peab küll niiskusele ja temperatuurimuutusele vastu, aga võib päikese toimel värvi muuta.Selleks, et vineeri hoone fassaadil viimistlusmaterjalina kasutada, võtta niiskuskindla vineeri ja seda eelnevalt tööstuslikult töödelda - katta fenooli- ehk filmikihiga (valmistatakse erineva paksusega ja paljudes erinevates värvitoonides) ja vineeriplaadi servad värvida ilmastikukindla värviga. Tähtsaim fassaadivineeri kestmise juures on niiskuse mittesattumine vineerikihtide vahele. Vineeri ei tohi objektil enam lõigata ning kruvipeade ja vineeri vahel peaks kasutama kummitihendiga seibe. Paigaldamisel tuleks silmas pidada ka seda, et vineer vajab küllaltki suurt paisumisruumi ja sellepärast tuleks plaatide vahele jätta 5-10mm [[vuuk]].Pärast servade pehmendamist ja vineeri lihvimist võib seda viimistleda peitsides, lakkides või värvides. Kruvide asemel saab kasutada ka klambreid.