Harold II: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Uus lehekülg: '''Harold II''' ehk '''Harold Godwinson''' (umbes 102214. oktoober 1066) oli Inglismaa kuningas aastal 1066. Harold oli võimuka Taani päritolu üliku [[God...
 
PResümee puudub
1. rida:
'''Harold II''' ehk '''Harold Godwinson''' (umbes [[1022]] – [[14. oktoober]] [[1066]]) oli [[Inglismaa kuningas]] aastal [[1066]].
 
Harold oli võimuka [[Taani]] päritolu võimuka üliku [[Godwin]]i poeg. [[1053]]. aastal sai temast isa surma järel [[Wessex]]i krahv ehk kuninga järel mõjukuselt teine mees riigis. Ta paistis silma eduka sõjamehena, lüües aastatel [[1062]]–[[1063]] [[Wales]]i valitsejat. [[1064]]. aastal saabus Harold [[Normandia]]sse, kus asus hertsog [[William Vallutaja|Williami]] teenistusse, kus sõdis edukalt [[Bretagne]] vastu. Normanni allikate kohaselt lubanud Harold seejuures aidata Williamile hankida Inglismaa trooni, ent tõenäoliselt on needsee kirjutatudhilisem alles hiljemfiktsioon, et õigustada Inglismaa vallutamist. Lastetu kuningas [[Edward Usutunnistaja]] plaanis trooni jätta hoopis oma sugulasele [[Edgar Ætheling]]ile, kuid too oli vana kuninga surres liialt noor. Et Inglismaad ähvardasid korraga kaks invasiooni, nii Norrast[[Norra]]st kui ka Normandiast, otsustas inglise ülikute kogu [[Witenagemot]] kuningaks valida hea sõjamehena tuntud Haroldi.
 
1066. aasta lõpus tungisidki nii norrakad kui ka normannid korraga maale. Norra kuningas [[Harald Hardråde]] oli sõlminud liidu Haroldi venna Tostigiga ning võitis [[Yorkshire]]'s inglasi. Ent [[25. september|25. septembril]] toimunud [[Stanfordi silla lahing]]us saavutas Harold oma peaarmeega Haraldi üle otsustava võidu, viimane langes lahingus. Ent samal ajal olid normannid juba Lõuna-Inglismaal maabunud. Nõnda pidid Haroldi väed kiirmarsile asuma, et taas ruttu teisele poole riiki jõuda. [[14. oktoober|14. oktoobril]] toimunud [[Hastingsi lahing]]us Harold langes ning William Vallutaja võis end peagi Inglismaa kuningaks kroonida.