Neljataktiline sisepõlemismootor: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
7. rida:
3. Töötakt<br />
4. Väljalasketakt<br />]]
'''Neljataktiline [[sisepõlemismootor]]''' on tänapäeval kõige levinum [[jõumasin|jõuallikas]] [[auto]]dele, [[mootorratas]]tele, [[laev]]adele ([[paat]]idele) aga ka [[statsionaarne|statsionaarsetele]] [[seade|seadmetele]] ([[generaator]]id, pumbad, kliimaseadmed j.n.e.).
Neljataktilise [[sisepõlemismootor]]i tööpõhimõte seisneb [[kütus]]e ([[bensiin]], [[diiselkütus]], [[maagaas]], [[puugaas]] j.n.e.) [[põlemine|põlemisel]] saadava [[energia]] muutmisest [[mehaaniline energia|mehaaniliseks energiaks]].
13. rida ⟶ 14. rida:
Neljataktilise [[mootor|mootori]] põhiosadeks on [[mootoriplokk]], [[karter]], [[väntvõll]] koos [[hooratas|hoorattaga]], [[silinder]], [[kolb]], [[keps]] (v.a. [[Wankelmootor]]) sisse- ja väljalaske [[klapp|klapid]], [[nukkvõll]](id), ning sõltuvalt mootori tüübist [[süüteküünal]] ja/või [[pihusti]].
'''Neljataktilse sisepõlemismootori töötaktid.'''
Neljataktilisel mootoril on lisaks töötaktile, mille ajal toimub põlevate gaaside energia edastamine [[väntmehhanism]]ile, vaja lisaks kolme abitakti.
1. Takt. ''Sisselasketakt.'' Takti alguses avaneb sisselaske klapp. Väljalaske klapp on suletud. Kolb liigub silindris alla, tekitades hõrenduse ning sellega imetakse silindrisse sisselaskeklapi kaudu värske küttesegu (diiselmootori puhul õhk). Takt lõpeb, kui kolb on jõudnud niinimetatud alumisse surnud seisu.
21. rida ⟶ 24. rida:
3. Takt. ''Töötakt.'' Põlema süttinud kütusest tekivad gaasid paisuvad kiiresti kõrgele rõhule ning suruvad kolvi alla. Kolb annab selle surve edasi [[väntvõll]]ile, andes sellele pöörlemiseks hoogu.
4. Takt ''Väljalasketakt.'' Kui kolb jõuab alumisse surnud seisu, avaneb väljalaske klapp. Kolb hakkab liikuma ülesse surudes ärapõlenud gaasid läbi väljalaskeklapi välja. Kui kolb jõuab uuesti ülemisse surnud seisu algab jälle 1. Takt.
Neljataktilist mootorit käivitatake tavaliselt elktri[[starter]]iga, mis paneb mootori [[väntvõll]]i pöörlema kuni mootori käivitumiseni. Peale mootori käivitumist tagab selle sujuvat tööd [[vänvõll]]ile kinnitatud [[hooratas]], mille ülesandeks on leevendada töötakti ajal tekkivat järsku [[jõumoment]]i ning sisselaseke- ja survetakti anda kolvile liikumisenergiat.
Nelataktilist sisepõlemismootorit nimetatakse ka Otto-mootoriks, selle [[leiutaja]] [[Nikolaus August Otto]] järgi.
== Mõisted ==
'''''Takt''''' - kolvi liikumise ajal ühest surnud seisust teise toimuvaid protsesse nimetatakse taktiks.
'''''Surnud seis''''' - kolvi ülemist ja alumist piirasendit, kus kolb muudab oma liikumise suunda, nimetatakse vastavalt ülemiseks ja alumiseks surnud seisuks.
'''''Kolvikäik''''' - on teekond, mille kolb läbib liikumisel ühest surnud seisust teise.
'''''Töömaht''''' - Ruumi, mille kolb vabastab liikudes ülemisest surnud seisust alumisse nimetatakse silindri töömahuks. Ruumi, mis jääb pealepoole kolbi, selle ülemises surnud seisus nimetatakse põlemiskambri mahuks. Töömahu ja põlemiskambri mahu summat nimetatakse üldmahuks. Mitmesilindriliste mootori kõigi silindrite töömahtude summat nimetatakse mootori töömahuks. Väiksematel mootoritel tähistatakse töömahtu kuupsentimeetrites, suurematel mootoritel liitrites.
'''''Surveaste''''' - on töömahu ja põlemiskambri mahu suhe.
[[Kategooria:Tehnika]]
| |||