Litoriinameri: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
3. rida:
Litoriinamere varasemat staadiumit umbes 7500–7000 aastat tagasi käsitletakse vahel ka omaette veekoguna — [[Mastogloiameri|Mastogloiamerena]].
 
Nimi "Litoriinameri" tuleneb tigude ''[[Littorina littorea]]'' ja ''[[Littorina saxatilis]]'''e järgi. Limneameres neid ei ela, sest vesi pole piisavalt soolane. Litoriinameri erines Limneamerest soolasema vee poolest. Arvatakse, et Litoriinamere avaosas, sh. Lääne-Eesti rannikul oli pinnavete soolsus u. 15...16 promilli, tänapäeva Limneameres on see 6...8 promilli. Et Litoriinamere ajal olnud atlantilisel kliimaperioodil oli ilm soe, kuid arvatavasti niiske, arvatakse, et Litoriinamere ajal olid Taani väinad sügavamad, kui praegu. Need madaldusid maa tõsu tõttu Taanis. Nime andis [[Rootsi]] [[Paleontoloogia|paleontoloog]] [[Gustaf Lindström]] ([[1829]]—[[1901]]) [[1852]]. aastal.
 
{{geo-toim}}