Põrniklased: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Uus lehekülg: {| align=right id=toc style="width: 250px; margin: 0 0 1em 1em" |- style="background:#ccccff" |colspan="2" align="center" bgcolor="#ccccff" |'''Põrniklased''' |- style="background:#c... |
Resümee puudub |
||
25. rida:
|- style="background:#ccccff; text-align:center;"
|}
'''Põrniklased''' (''Scarabaeidae'') on putukate sugukond [[Mardikalised|mardikaliste]] seltsist. Eestis on põrnikaid üle 70 liigi. Tuntumad neist on puude ja rohttaimede juuri kahjustavate vastsetega [[harilik maipõrnikas]], õitel sageli kohatav [[kuldpõrnikas]] (''Cetonia aurata''), [[metallpõrnikas]], [[ninasarvikpõrnikas]] ja [[sitasitikas]]. Aedades on tavaline kahjurina tuntud [[aiapõrnikas]] (''Phyllopertha horticola'').
Põrniklased on mitmesuguse suurusega (2-41 millimeetrit), jässakad, lameljate tundlatega mardikad. Paljudel on pea eesosa sahataoliselt laienenud. Jalad on võimsad, sääred ja reied on laienenud ning ogadega varustatud. Peale ronimise on sellistel jalgadel ka kaevamise ülesanne. Põrnikad peavad vähemalt mõnel eluperioodil mullas endale käike rajama. Mõni veedab pea kogu elu [[kõdu]]s. Ronimiseks kasutavad nad võrdlemisi väikeseid käppasid ja küüniseid. Mullas elavad põrniklased on enamuses tumedad, ka süsimustad. Õitel toituvad põrnikad on värvikamad.
| |||