Tirtslased: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Kinks (arutelu | kaastöö)
Uus lehekülg: {| align=right id=toc style="width: 250px; margin: 0 0 1em 1em" |- style="background:#ccccff" |colspan="2" align="center" bgcolor="#ccccff" |'''Tirtslased''' |- style="background:#ccc...
 
Resümee puudub
7. rida:
|- style="background:#ccccff; text-align:center;"
|colspan="2" width=100%| [[Taksonoomia]]
|- style="text-align:centerleft;"
| [[Riik (bioloogia)|Riik]] <br>
| [[Loomad]] ''Animalia''
30. rida:
'''Tirtslased''' (''Acrididae'') on sugukond [[sihktiivalised|sihktiivaliste]] [[putukad|putukate]] seltsist ja alamseltsist [[tirtsulised]] (''Caelifera''), kuhu kuuluvad veel ka [[sirtslased]] (''Tetrigidae'').
 
Tirtslaseid on rohkem kui 6000 liiki. [[Eesti]] sihktiivalistest kuulub siia samuti suurem osa -: 24 liiki 39-st. Teistest tirtsulistest eristab tirtslasi ennekõike siristamisvõime ja [[tümpanaalelund]]ite olemasolu. Laulu eesmärk on, nagu ka ritsikaliste (kes kuuluvad ka sihktiivaliste seltsi) puhul, emaste ligimeelitamine. Laulavad ainult isased loomad. Hääle tekitamiseks hõõrub enamusenamik tirtse tagareite sisekülgi vastu kattetiibade jämenenud servasooni. Tirtsud kuulevad tagakeha esimese lüli külgedel olevate kuulmiselunditega. Tirtslased on taimetoidulised.
Tirtsude tundlad on lühemad kui ritsikatel ja tundlad ei ulatu tagakeha tipuni. Tirtsude keha on saledam. Värvi järgi on tirtse kindlaks teha raske, sest kehavärvus on väga muutlik. Nad on tavaliselt rohelised, kollased või pruunid, selline värvus toimib varjevärvusena.
 
Tirtsud kuulevad tagakeha esimese lüli külgedel olevate kuulmiselunditega. Tirtslased on taimetoidulised.
Tirtslaste kehapikkus on üks kuni 10 sentimeetrit. Neil on tugevad hüppejalad ning hästiarenenud tiivad. Häirimise korral teevad loomad pika hüppe, mida tiibade abil veelgi pikendatakse, maandunult peidavad nad end taas ära. Niisugune on näiteks kõikjal Eestis tavaline [[niidu-rohutirts]] (''Omocestus viridulus'').
 
Tirtsude tundlad on lühemad kui ritsikatel ja tundladneed ei ulatu tagakeha tipuni. Tirtsude keha on saledam. Värvi järgi on tirtse kindlaks teha raske, sest kehavärvus on väga muutlik. Nad on tavaliselt rohelised, kollased või pruunid, selline värvus toimib varjevärvusena.
Teine võimalus on, et putukas püüab põgenedes häirijat ehmatada. Selline on näiteks mitmel pool Lõuna-ja Lääne-Eestis levinud [[käristaja]] (''Psophus stridulus''), kes on umbes kolme sentimeetri pikkune, üleni tumepruun (välja arvatud erepunased tagatiivad). Puhkeolekus pole tiibu näha ja putukas ei paista maapunnal üldse silma. Häirimise korral sööstab ta koha pealt üles ja lendab valju praginat tehes veidi eemale. Lennu ajal mõjuvad erepunased tagatiivad koos käristamisega vaenlasele (linnule) ilmselt ehmatavalt. Maandunud putukas kaob jälle otsekohe silmist.
 
Tirtslaste kehapikkus on üks1 kuni 10 sentimeetrit. Neil on tugevad hüppejalad ning hästiarenenud tiivad. Häirimise korral teevad loomad pika hüppe, mida tiibade abil veelgi pikendatakse, maandunult peidavad nad end taas ära. Niisugune on näiteks kõikjal Eestis tavaline [[niidu-rohutirts]] (''Omocestus viridulus'').
 
Teine võimalus on, et putukas püüab põgenedes häirijat ehmatada. Selline on näiteks mitmel pool Lõuna-ja Lääne-Eestis levinud [[käristaja]] (''Psophus stridulus''), kes on umbes kolme sentimeetri pikkune, üleni tumepruun (välja arvatud erepunased tagatiivad). Puhkeolekus pole tiibu näha ja putukas ei paista maapunnalmaapinnal üldse silma. Häirimise korral sööstab ta koha pealt üles ja lendab valju praginat tehes veidi eemale. Lennu ajal mõjuvad erepunased tagatiivad koos käristamisega vaenlasele (linnule) ilmselt ehmatavalt. Maandunud putukas kaob jälle otsekohe silmist.
 
Troopikas kohtab ka hoopis omapäraseid vorme, näiteks ''[[Cephalocoema lineata]]'' on tugevasti pikenenud keha ja jalgadega, meenutab esmapilgul [[Raagritsikas|raagritsikat]].
 
Mitmed tirtsud on tuntud väga heade lendajatena, kes võivad jõuda oma sünnikohast äärmiselt kaugele. Massilise paljunemise aastatel koosneb tirtsuparvvõib tirtsuparve suurus olla 700 miljonist kuni 2 miljardini isendini. Kuna üks tirts sööb elu jooksul umbes 300 grammi rohelisi taimi, on põhjustatud kahju tohutu.
 
Tuntuimaks ränduriks ja põldude nuhtluseks on [[rändtirts]] (''Locusta migratoria''), keda on paaril korral ka Eestist leitud. Parvedena rändavaid tirtse on aga teisigi, näiteks [[kõrbetirts]] (''Schistocerca gregaria''), [[stepitirts]] (''Dociostaurus maroccanus'') jne. Üldiselt on kõrbetirts parem lendaja kui rändtirts, ilmselt suuremate kehamõõtmete tõttu (kehapikkus vastavalt 6 ja 4 sentimeetrit).
 
124. rida ⟶ 128. rida:
 
== Välislngid ==
*[http://www.faunaeur.org/full_results.php?id=11904 Fauna Europaea. Taksonid]
 
[[Kategooria:Sihktiivalised]]