Psühhiaatrilise abi seadus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
ankur
HendrixEesti (arutelu | kaastöö)
P ankrud
93. rida:
(1) Kõigile Eesti territooriumil viibivatele isikutele tagatakse vältimatu psühhiaatriline abi.
 
(2) Vältimatut psühhiaatrilist abi saab psüühikahäirega isik vaba tahte avalduse alusel, välja arvatud käesoleva seaduse [[#§11lg1|§ 11 lõikes 1]] sätestatud juhtudel.
 
(3) Vältimatu psühhiaatriline abi tagatakse psüühikahäirete korral, kus abita jätmine ohustab otseselt isiku elu.
102. rida:
'''<span id="§11"></span>§ 11. Tahtest olenematu vältimatu psühhiaatriline abi'''
 
<span id="§11lg1"></span>(1) Isik võetakse tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta vältimatu psühhiaatrilise abi korras ravile haigla psühhiaatriaosakonda või jätkatakse ravi, tema tahtest olenemata (edaspidi tahtest olenematu ravi), ainult järgmiste asjaolude koosesinemise korral:
#isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida;
#haiglaravita jätmisel ohustab isik psüühikahäire tõttu iseenda või teiste elu, tervist või julgeolekut;
122. rida:
'''§ 12. Tahtest olenematut vältimatut psühhiaatrilist abi vajava isiku haiglasse paigutamise kord'''
 
(1) Kui on alust arvata, et esinevad käesoleva seaduse [[#§11lg1|§ 11 lõikes 1]] sätestatud asjaolud, toimetatakse isik haigla psühhiaatriaosakonda kiirabi, politsei, lähedaste või muude isikute poolt, kui see on vältimatu isiku enda või avalikkuse kaitseks ja kohtu määruse saamine ei ole piisavalt kiiresti võimalik.
 
(2) Kui on alust arvata, et esinevad käesoleva seaduse [[#§11lg1|§ 11 lõikes 1]] sätestatud asjaolud, abistab politsei arsti kirjaliku taotluse alusel tervishoiuteenuse osutajat isiku kinnipidamisel, arstlikul läbivaatusel ja haigla psühhiaatriaosakonda toimetamisel.
 
(3) [Kehtetu – RT I 2006, 7, 42 – jõust 4.02.2006]
158. rida:
'''§ 14. Ohjeldusmeetmete rakendamine'''
 
(1) Ohjeldusmeetmeid rakendatakse psüühikahäirega isiku suhtes käesoleva seaduse [[#§11lg1|§ 11 lõikes 1]] sätestatud asjaoludel, kui on otsene oht enesevigastuseks või vägivallaks teiste isikute suhtes ja muud vahendid ohu kõrvaldamiseks ei ole osutunud küllaldaseks.
 
(2) Ohjeldusmeetmetena kasutatakse eraldamist ja fikseerimist. Eraldamine on isiku eralduspalatisse paigutamine ning seal tervishoiutöötaja järelevalve all kinnipidamine. Fikseerimine on eralduspalatis tervishoiutöötaja järelevalve all mehaaniliste vahendite (rihmad, eririietus) kasutamine isiku tegutsemisvabaduse piiramiseks.