Erinevus lehekülje "Fraternitas Viliensis" redaktsioonide vahel

Idee algatajaks oli EÜSi vilistlane [[Villem Reiman]], kes [[1888]]. aasta kevadel korporatsioonina ülesastumise küsimuse tõstatas.[[3. mail 1888]] esitati Reimani ettepanek EÜSi koosolekule, kuid läbirääkimised lükati edasi.
 
[[22. veebruar]]il [[1890]] peetigi korporatsiooni asutajate koosolek. Nimeks otsustati võtta Fraternitas Viliensis, värvideks [[sini-must-valge]].[[Chargiertenconvent]]ilt tuli jaatav vastuvõtmiseotsus. .[[9. septembril 1888]] peeti korporatsiooni koosolekut, kus valiti eestseisus, mis koosnes: senior [[Oskar Kallas]], I kirjatoimetaja E. Linde ja II kirjatoimetaja K. Koppel.
 
11. novembril 1890 jättis Liivimaa õppeosakonna kuraator Lavrovski korporatsiooni asutamise kinnitamata. Kuraator [[Lavrovski]] ei soovinud enam uute korporatsioonide asutamist, sest need tegelesid tema arvates poliitikaga.
Liivimaa õppeosakonna kuraator jättis aga korporatsiooni asutamise poliitilistel põhjustel kinnitamata. Korp! Frat! Viliensise viimase koosoleku otsuse kohaselt jäeti EÜS-i liikmetele õigus end rekonstrueerida tulevikus Frat! Viliensisena, kusjuures puudus nõue, et kogu EÜS peaks seda tegema. Jätkati tegevust Eesti Üliõpilaste Seltsi varjunime all ning pandi veelgi rohkem rõhku sisemisele kasvatusele, korraldati vehklemistunde ja käidi sakslastega kahevõitlustel. [[1891]]. a. teisel poolel, Jaan Tõnissoni EÜS-i esimeheks oleku ajal sondeeriti veel kord pinda korporatsiooni asutamiseks, kuid leiti, et pole veel paras aeg saabunud. Siseelu kulges pidevalt endises korporatiivses vaimus.
 
Liivimaa õppeosakonna kuraator jättis aga korporatsiooni asutamise poliitilistel põhjustel kinnitamata. Korp! Frat! Viliensise viimase koosoleku otsuse kohaselt jäeti EÜS-i liikmetele õigus end rekonstrueerida tulevikus Frat! Viliensisena, kusjuures puudus nõue, et kogu EÜS peaks seda tegema. Jätkati tegevust Eesti Üliõpilaste Seltsi varjunime all ning pandi veelgi rohkem rõhku sisemisele kasvatusele, korraldati vehklemistunde ja käidi sakslastega kahevõitlustel. [[1891]]. a. teisel poolel, Jaan Tõnissoni EÜS-i esimeheks oleku ajal sondeeriti veel kord pinda korporatsiooni asutamiseks, kuid leiti, et pole veel paras aeg saabunud. Siseelu kulges pidevalt endises korporatiivses vaimus.
 
Sajandivahetuseks olid endised korporatsiooni asutamise mõtet pooldavad vilistlased Jaan Tõnisson, [[Oskar Kallas]] ja Villem Reiman aga oma seisukohti vahetanud ning seisid vastu EÜS-i korporatsiooniks muutmisele. Korp! Fraternitas Viliensise asutamise nõue esitati EÜS-i koosolekutel veel aastatel [[1900]] ja [[1904]], kuid enamus lükkas otsuse tagasi. Ei nõustutud ka ideega luua korp! Fraternitas Viliensis EÜS-i allorganisatsioonina.
411

muudatust